Friday, September 27, 2019

REEDE - 27. SEPTEMBER 2019

Meil on kutsikad - oleme nii õnnelikud!

Seda postitust alustade tunnistan kohe, et mul on pisarad silmas, sest ma ei usu veel isegi, et see teekond on jõudnud finišisse. Kes on olnud kursis meie teekonnaga, mis on kestnud mitmeid aastaid, siis need teavad, mida minu hing ja süda tunnevad.

Jah, meie tegemised on olnud veidi justkui salastatud, kuid seekord olin tõesti ebausklik ja ei julgenud enne hõisata kui kõik on kindel. Alles pärast ultraheli (27.08), mis kinnitas, et Iti ootab kutsikaid, julgesin hakata mõtlema asja avalikustamisele.

 Tending Bonfire & Welsh Riverdee Rayder 



Siinkohal pean ütlema suured, suured tänud Miriam Søndergaardile, tänu kellele saan tunda hetkel sellist ütlemata suurt, suurt rõõmu. 

Kuna meie teekond on olnud väga vaevarikas, siis olin mures iga sammu pärast, mis eelnes kutsikate sünnile. 19.09 sõitsime ära Soome, kus kutsikad pidid sündima. Selline nõue oli tingitud Soome Kennellidu reeglitest, sest tahan kutsikad registreerida Tending Kenneli nimele, mis näevad ette, et kustikad peavad sündima Soomes. Ja niimoodi me siis Soome sattusime ja plaanime siin olla pea 2 kuud.

Iti sünnitegevus algas juba 26. septembri varahommikul ja see, mida ma pidin üle- ja läbielama selle ühe ööpäeva jooksul - ma ei oska seda sõnadesse panna. Jah, koerte sünnitus peaks olema loomulik, kuid kahjuks ei ole loodus iga kord nii armulik. Need piinad, mida Iti pidi üle elama - jäävad igaveseks minu mälupilti. Ja kui 27. septembri hommikul oli selgemast selgem, et Iti ei saa selle kõigega ise hakkama, läksime kiiresti Espoo loomakliinikusse, kus Itile tehti keisrilõige ja ilmavalgust nägi neli imelist inglikest (oli viis inglikest, kuid kahjuks üks inglike ei suutnud ise hingama hakata ja arstide jõupingutused ei toonud ka edu) - 3 poissi ja 1 tüdruk. Kuid sellega minu õudusunenäod veel ei lõppenud - operatsiooni käigus selgus, et Itil on emakas väga hullusti rebenenud ja tulemuseks oli munasarjade ja emaka eemaldamine.  Kui nüüd tagant järele kõigele mõelda, siis ma isegi ei julge mõelda, mis oleks võinud kõik juhtuda, kui me poleks kliinikusse läinud just siis kui läksime? Tänan kõigeväelisemat, et ta siiski suutis kaitsta minu kallist Itikest ja tema väikeseid inglikesi.  





 
Ooteruumis ootamine oli tohutu piin (see kestis vähemalt tunnikese, võib olla isegi rohkem). Kogu selle aja ma ei teadnud, mis toimub - oli täielik teadmatus. Lõpuks tuldi ütlema, mis on juhtunud. See oli mulle suur, suur shok - ikkagi veel ei toodud Itit ega inglikesi. Lõpuks kostis koridorist imelist piiksumist ja inglikesed saabusid - millised emotsioonid! Kuid emast veel ikka ei kippu ega kõppu, sest nüüd algas teine operatsioon. Läks veel väga, väga pikalt enne kui ka Iti toodi tagasi - vaeseke oli alles narkoosi all ja ei teadnud oma suurest õnnest midagi. Olime kliinikus seni, kuni Iti narkoosist ärkas ja hakkas aduma, mis on toimunud. Lõpuks saime loa minna koju.

Niimoodi sai alguse meie elu uus etapp.

Saturday, June 8, 2019

LAUPÄEV, 08. JUUNI 2019

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕNAKUULELIKKUSES 2019

Saage palun tuutavaks: 

Eesti SK Meister 2019 - Tendning Bonfire - ehk lihtsalt ITI

 
Sellel aastal toimus SK Meistri väljaselgitamine Kuressaares, korraldajaks Koerteklubi Aktiiv. Kohtunikuks oli Irina Popjonoka Lätist.

Nädal enne võistlusi oli ilmataat väga kuuma laine peal ja eks veidi oli hirm, kas ka laupäeval on nii palav ilm. Kuid võta näpust - ilm oli just paras sõnakuulelikkuse võistluste jaoks - normaalsed soojakraadid ja mõnus mereranniku tuul. 

Kõigepealt alustaksin sellega, et kohalejõudmine võistluspaigale polnud kuigi lihtne. Navigaator täpset aadressi ei tunnistanud, kuid midagi sinnapoole ja loomulikult kohale jõudes leidsin ennast väga kummalises kohas. Õnneks oli korraldaja telefoninumber käepärast ja õnneks see ka vastas ning pärast väikest seiklemist jõudsime kenasti õigeaegselt kohale (õnneks olime varunud piisavalt aega). Kohapeal selgus, et ma polnud ainukene, kes maadles kohale jõudmisega. No õnneks lõppes see seiklus kõigi jaoks õnnelikult.

Meistritiitlile pretendeeris sellel aastal 6 võistluspaari. Meie olime järjekorras viiendad, kuid kuna enne meid oli ühel koeral jooksuaeg, siis läksime starti juba neljandana.

Esimesena astusid võistlustulle, ja tegid oma debüüdi  mesitrivõistlustel, Sveta ja Vip. Ja oh õudust, mis toimus ühel hetkel, kui Sveta ja Vip sooritasid oma võtteid. Nimelt asus plats vahetus läheduses lennuväljale ja lennugraafik elas oma elu, mis tähendab, et Sveta ja Vipi soorituste ajal maandus reisilennuk ja tegi ta seda väga madalalt, lausa puulatvade kõrguselt. Müra oli kõrvulukustav, kuid tundus, et Vip poiss ennast sellest eriti häirida ei lasknud.

Loomulikult tekkis väike hirm, et kas niimoodi jätkubki terve päev, sest kõik koerad ei pruugi olla nii tugeva närvikavaga. Teadjamad ütlesid, et järgmine lennuk maanub alles õhtul. Kuid see lennuk pidi ju tagasi ka minema, seega millal ta õhku tõuseb? Õnneks õhkutõusmisel lennuk üle platsi ei lennanud. Kuid sellega asi ei lõppenud. Mitu tundi hiljem tuiskasid üle platsi, ja sama madalalt, kaks reaktiivlennukit kõrvuti ja seekord oli müra veel kohutavam. Kahjuks sel hetkel platsil olnud koer lasi ennast üsna häirida. Ja jõudsime ka õhtuse reisilennuki maandumise ära oodata ning ka selle koera sooritused, kes hetkel platsil oli, kannatasid tugevalt.

Meie etteaste ajaks oli olukord normaliseerunud. Tõin Iti platsi äärde, kui Regina tegi oma sooritusi, ja andsin talle võimaluse veidi mängu jälgida. Iti jälgis platsil toimuvat päris rahulikult. Tegime ka veidi kontaktiharjutusi ja vaatasime üle närvikava nii koeral kui ka endal. Ja kätte jõudiski meie kord.

1. UWE - 10p.
Kahjuks selle võtte videosse võtmise magasime maha, sest selle tegid kõik osalejad järjest. Iti sooritusega jäin igati rahule, põhiasendis rahulik ja keskendund, ilusad kiirused ja ilus kaar, samuti ilus seisa peatus ning ka lõpuosa kohta ei saa ühtegi kriitilist momenti tuua. Väga tubli.

Järgmisest võttest alates tegid kõik oma 7 võtet järjest.

2. Juurdekutsumine - 9,5p.
Väga ilus sooritus Iti poolt, ise jäin igati rahule. Kuna kohtunikult hiljem tagasisidet ei tulnud, siis ei oska oska kommenteerida, mille eest see pool punkti. Kuid olen nõus, et alati saab paremini.



3. Kõrvalkõnd - 8,5p.
Oi kui rahul ma olen sellise tulemusega. Kui nii  suudaksime ka MMl teha, siis oleksin maailma õnnelikuim inimene.



4. Edasi saatmine + ruut - 10p.
No veidi jäi kripeldama edasi saatmine, kus Iti kiskus tsipa paremale, kuid olles andnud peatumise käsu nägin, et ta on napilt ringis sees (süda jäi rahule). Ruutu minek imeilus ja ka võtte lõpuosa imeilus.



5. Kaugjuhtimine 10p.
No siin olen ma lausa sõnatu, kas Iti tõesti võttis ennast kokku ja nii hästi keskendus? Tavaliselt väike vääratus tuleb seismisest istuma minemisel, kuid võta näpust - ju sisi seekord ta seda ei teinud. Kuna ma ise ei vaata koera asendite vahetusi (vaatamisega ma kuidagi survestan koera ja ta võib hakata minu käskudes kahtlema), siis ma ei oska ise kommenteerida. Igatahes supertubli sooritus!



6. Eseme äratundmine - 10p.
Ka see on võte, kus ma ise koera tööd ei vaata, kuid seda tajusin küll, et väga kiiresti tuli tagasi (video pealt vaatsin, et tegi oma töö 6 sekundiga - minek, otsimine ja tagasitulek). Eseme ära võtnud ja pilgu peale visanud oli rõõm tohutu - minu väike võrukael oli teinud supersoorituse.



7. Suunatud toomine - 10p.
Oli tõesti ilus sooritus, kuid ise tahaks asendit märgis paremaks, kas MMl sellisest asendist piisab, et saada kõrgeid punkte?



8. Z skeem - 8,5p.
Taas olen väga, väga rahul sooritusega ja tulemusega. istu asend oli viimane ja see oli veidi viltu ja eks kõrvalkõnd jättis ka veidi soovida.



9. Püsiistumine - 10p.
Tubli Iti! Niimoodi peabki istuma.

10. Lamamine ja juurdekutsumine - 10p.
Veel kord - VÄGA TUBLI TÜDRUK! 

Võistluse ajal ma meie punkte ei näinud, olin lõpetades ülimalt õnnelik, et kõik võtted said sooritatud ja et ühtegi ebaõnnestumist ei tulnud. Platsilt väljudes ütles Tiina, kes meid ka videosse võttis - aitäh Tiina, et olime saanud üsna mitu korda 10p. Ja kui ma pärast meie hinnetelehte vaatasin, siis oli lausa sõnatu, olime saanud lausa 7 võtte eest 10 punkti! Oi Iti - sa ei kujuta ette, kui hea meel mul sinu ja meie mõlema üle on - sinu üle olen lisaks veel ka väga, väga uhke!

Võistlema tulles oli meie eesmärk teha ilusat koostööd ja mitte teha ühtegi 0 tulemusega sooritust, see meil ka õnnestus ja kuni viimase hetkeni polnud mul aimugi, milliseks tulemused kujunesid. Alles autasustamisel selgus, et lõpptulemusena kogusime 309p., mis tagas meile ka selle aasta SK Meistri tiitli.





Kõik tulemused

Iti, Iti, Iti - kas me tõesti saime sellega hakkama? Ma ei oska oma rõõmu ja emotsioone sõnadesse panna, olen ülimalt õnnelik ja seda eriti oma väikese, fantastilise sõbra üle.

Võistluse lõppedes võttis kohalik telereporter meilt intervjuu ja jäädvustas ka mõned fotod.

Palju õnne ka Viktoriale ja Egele suurepäraste tulemuste eest!

VIDEO: Eesti kõige sõnakuulelikum koer on Iti

Kõik pinged olid nüüd maandatud ja saime rahulikult nautida järgmiste klasside sooritusi. Kuna päeva lõpus selgitati ka meeskondliku võistluse võitjad, siis elasime (Iti sai nüüd mõnuga jälgida edasist võistluste kulgu ja kaasa elada igale ruutu saatmisele) täiega kaasa oma meeskonnakaaslastele: Tiinale ja Sassile ning Naimale ja Rodile.

Suured tänud Svetale, kes kostitas meid kõiki mõnusa jäätisega. Kui Sveta ja Aet poodi läksid, siis nad küsisid, et kas on mingit soovi ja tellisin jäätise. Tagasi jõudes tegid nad üllatuse tervele meeskonnale. Päev venis üsna pikaks, sest võistlejaid oli päris palju. Meeskondlik autasustamine toimus alles kuskil kella viie aegu õhul.

Meie meeskond võitles välja kolmanda koha, kuid mõni päev hiljem tuli teade, et arvestustes oli tehtud väike viga ja tegelikult võitlesime välja lausa teise koha. Tublid tüdrukud ja koerad, te olete võrratud! 



Selle aasta sõnakuulelikkuse Eesti tippsündmus on seega seljataga ja meie jaoks oli see võistlus igati edukas. Aasta jooksul on tehtud palju, palju tööd ja võin ainult tunda siirast rõõmu oma neljajalgse sõbra üle, kes kõik meie jõupingutused kenasti täna ka vormistas. Aitäh sulle kallis väike sõber! Kuid ega selle võistlusega töödele ja tegemistele punkti saa panna, lihvimist ja pusimist on veel mitmete asjadega, seega jätkame rõõmasalt oma igapäevaseid toimetamisi trenniplatsidel.

Sunday, May 26, 2019

PÜHAPÄEV, 26. MAI 2019

AG võistlused Soomes

Kuna olime nagunii minemas Soome, siis tegime otsuse, et enne SK MMi teeme veel viimase agility võistluse. Selleks valisime klubi Agilityklubi Ry võistlused, kus olid kohtunikeks Kristina Myrefelt Rootsist ja Alexander Beitl Saksamaalt. Registreerimisel teadsin, et jookseme mõlema kohtuniku radu, kuid kisakirje saabudes selgus, et siiski vaid ühe kohtuniku - Kristina Myrefelt - radu. Kohtunik on mulle täiesti tundmatu ja seega ei osanud midagi oodata.

Kui vaatasin stardilisti, siis oma suureks üllatuseks leidsin sealt suure hulga eestlasi maksikoerte nimekirjas. Vot see on vahva, saame korralikult mõõtu võtta ja pakkuda konkurentsi soomlastele (pidasin silmas ikka teisi eestlasi mitte meid). Meie läksime lihtsalt nautima ja kui õnnestume, siis see on lisaboonus. Meie eesmärgiks oli teha koostööd ja loomulikult välja joosta puhas rada (kiirustega me eriti ei hiilga, seega suuri eesmärke ei olnud).

Esimene agility rada.

Siin tegin väga rumala vea ise, sest ei arvestanud, et koer võib pöörata teisele poole, mida ta just tegigi ning ma ei olnud selleks valmis. Halb algus. Kuid loodame parimat.


Hypperada.

Siin oli  mitu sirget, mis rajaga tutvumisel tundusid mulle päris võimatud. Pärast esimest tunnelit oli tõke tagant, mis oli paras väljakutse. Veidi pusisime aga hakkama saime. Ja teisel ringil oli kolm tunnelit järgemööda ning taas tõke taha (õnneks veidi vasakule peale viimast tunnelit). Sellega saime ilusti hakkama ja nii me puhtalt lõppu jõudsimegi. Tulemuseks puhas rada ja 5. koht. Sellel rajal oli palju pulga maha ajamisi tõkkel 4, mis oli suure hoo pealt taha vaja saata. Samuti oli palju möödajooksmisi müürist, sest kõik kiirustasid peale tunnelit oleva tõkke suunas. Seejärel oli saatuslik tõke peale esimest tunnelit, mis tuli tagant võtta – ka siin oli väga palju eksimisi. Nii mõnigi üritas joosta tunnelist paremalt poolt ja tulemus oli kohutav (joosti koeraga kokku, oli lausa koledaid kukkumisi). Järgmine komistuskoht oli peale slaalomit oleva tõkke järel, mis tuli tagant võtta. Tõkke tagant võtmisega probleeme ei olnud, kuid siis vupsasid koerad valest tunneli august sisse ja seda tegid ikka väga paljud.  Järgmine komistuskoht oli peale pikkushüpet olev serpentiin. Kahe esimese tõkkega saadi hakkama, kuid seejärel tulid koerad viimase tõkke vahelt, ei läinud serpentiini viimasele tõkkele (ka seda viga oli palju). Seega üks paras trikirada.

/>

Teine agility rada. 

No ka siin oli esialgsel pilgu peale viskamisel mitmeid kohti, mida ei kujutanud koos koeraga ette. Esimene komistuskoht oli pärast lühikest tunnelit, kus koerad kas sööstsid slaalomisse või siis tegid kohutavalt suure kaare, mida tegi ka Iti. Järgmine tõke oli U tunneli tagumine auk. Väga huvitav lõik oli peale slaalomit, kus mitte ükski koer ei eksinud – slaalomist pikk vedamine teise tunnelisse. Pärast kiike oli kolm tõket, kus just see kolmas tõke tõi väga palju disklahve. Meie Itiga suutsime tänu mõnele päästeoperatsioonile selle raja puhtalt ära teha, isegi ei ühtegi kontakti viga – TUBLI ITI! 



Meie sooritused tehtud jäime vaatama teisi. Järsku tuli meie juurde korraldaja ja küsib, kas Iti on Soome tšempion – vastasin, et ei. Selgus, et sel hetkel oli Iti 2. kohal ja kahest viimasest koerast sõltus, kas tšempioni tiitel tuleb või ei. Loomulikult oli see kõditav info, kuid sellegi poolest ei soovinud ma halba kellelegi. Kahjuks üks viimastest koertest tegigi vea ja teine kaotas mitmes kohas palju aega, mis andis meile kiiruse osas eelise. Ja sedasi see Soome tšempion oligi meil taskus. Hämmastav, et sellele võistlusele minnes ma üldse ei mõelnudki sellele, sest kui vaatasin stardilisti ja nähes seal Soome tippusid ning meie Eesti superkoeri, siis läksime lihtsalt nautima lootes, et koostöö sujub.

Juhiii!!!  ITIST TULI SOOME AG CH (FI AVA). 

Sellist tulemust me küll ei osanud oodata ja seda magusam see tulemus oli. Eestis me selleni veel jõudnud ei ole, kuid Soome oma sai me siiski kätte. Ja nüüd saame rahulikult keskenduda SK MMle.