Saturday, June 8, 2019

LAUPÄEV, 08. JUUNI 2019

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕNAKUULELIKKUSES 2019

Saage palun tuutavaks: 

Eesti SK Meister 2019 - Tendning Bonfire - ehk lihtsalt ITI

 
Sellel aastal toimus SK Meistri väljaselgitamine Kuressaares, korraldajaks Koerteklubi Aktiiv. Kohtunikuks oli Irina Popjonoka Lätist.

Nädal enne võistlusi oli ilmataat väga kuuma laine peal ja eks veidi oli hirm, kas ka laupäeval on nii palav ilm. Kuid võta näpust - ilm oli just paras sõnakuulelikkuse võistluste jaoks - normaalsed soojakraadid ja mõnus mereranniku tuul. 

Kõigepealt alustaksin sellega, et kohalejõudmine võistluspaigale polnud kuigi lihtne. Navigaator täpset aadressi ei tunnistanud, kuid midagi sinnapoole ja loomulikult kohale jõudes leidsin ennast väga kummalises kohas. Õnneks oli korraldaja telefoninumber käepärast ja õnneks see ka vastas ning pärast väikest seiklemist jõudsime kenasti õigeaegselt kohale (õnneks olime varunud piisavalt aega). Kohapeal selgus, et ma polnud ainukene, kes maadles kohale jõudmisega. No õnneks lõppes see seiklus kõigi jaoks õnnelikult.

Meistritiitlile pretendeeris sellel aastal 6 võistluspaari. Meie olime järjekorras viiendad, kuid kuna enne meid oli ühel koeral jooksuaeg, siis läksime starti juba neljandana.

Esimesena astusid võistlustulle, ja tegid oma debüüdi  mesitrivõistlustel, Sveta ja Vip. Ja oh õudust, mis toimus ühel hetkel, kui Sveta ja Vip sooritasid oma võtteid. Nimelt asus plats vahetus läheduses lennuväljale ja lennugraafik elas oma elu, mis tähendab, et Sveta ja Vipi soorituste ajal maandus reisilennuk ja tegi ta seda väga madalalt, lausa puulatvade kõrguselt. Müra oli kõrvulukustav, kuid tundus, et Vip poiss ennast sellest eriti häirida ei lasknud.

Loomulikult tekkis väike hirm, et kas niimoodi jätkubki terve päev, sest kõik koerad ei pruugi olla nii tugeva närvikavaga. Teadjamad ütlesid, et järgmine lennuk maanub alles õhtul. Kuid see lennuk pidi ju tagasi ka minema, seega millal ta õhku tõuseb? Õnneks õhkutõusmisel lennuk üle platsi ei lennanud. Kuid sellega asi ei lõppenud. Mitu tundi hiljem tuiskasid üle platsi, ja sama madalalt, kaks reaktiivlennukit kõrvuti ja seekord oli müra veel kohutavam. Kahjuks sel hetkel platsil olnud koer lasi ennast üsna häirida. Ja jõudsime ka õhtuse reisilennuki maandumise ära oodata ning ka selle koera sooritused, kes hetkel platsil oli, kannatasid tugevalt.

Meie etteaste ajaks oli olukord normaliseerunud. Tõin Iti platsi äärde, kui Regina tegi oma sooritusi, ja andsin talle võimaluse veidi mängu jälgida. Iti jälgis platsil toimuvat päris rahulikult. Tegime ka veidi kontaktiharjutusi ja vaatasime üle närvikava nii koeral kui ka endal. Ja kätte jõudiski meie kord.

1. UWE - 10p.
Kahjuks selle võtte videosse võtmise magasime maha, sest selle tegid kõik osalejad järjest. Iti sooritusega jäin igati rahule, põhiasendis rahulik ja keskendund, ilusad kiirused ja ilus kaar, samuti ilus seisa peatus ning ka lõpuosa kohta ei saa ühtegi kriitilist momenti tuua. Väga tubli.

Järgmisest võttest alates tegid kõik oma 7 võtet järjest.

2. Juurdekutsumine - 9,5p.
Väga ilus sooritus Iti poolt, ise jäin igati rahule. Kuna kohtunikult hiljem tagasisidet ei tulnud, siis ei oska oska kommenteerida, mille eest see pool punkti. Kuid olen nõus, et alati saab paremini.



3. Kõrvalkõnd - 8,5p.
Oi kui rahul ma olen sellise tulemusega. Kui nii  suudaksime ka MMl teha, siis oleksin maailma õnnelikuim inimene.



4. Edasi saatmine + ruut - 10p.
No veidi jäi kripeldama edasi saatmine, kus Iti kiskus tsipa paremale, kuid olles andnud peatumise käsu nägin, et ta on napilt ringis sees (süda jäi rahule). Ruutu minek imeilus ja ka võtte lõpuosa imeilus.



5. Kaugjuhtimine 10p.
No siin olen ma lausa sõnatu, kas Iti tõesti võttis ennast kokku ja nii hästi keskendus? Tavaliselt väike vääratus tuleb seismisest istuma minemisel, kuid võta näpust - ju sisi seekord ta seda ei teinud. Kuna ma ise ei vaata koera asendite vahetusi (vaatamisega ma kuidagi survestan koera ja ta võib hakata minu käskudes kahtlema), siis ma ei oska ise kommenteerida. Igatahes supertubli sooritus!



6. Eseme äratundmine - 10p.
Ka see on võte, kus ma ise koera tööd ei vaata, kuid seda tajusin küll, et väga kiiresti tuli tagasi (video pealt vaatsin, et tegi oma töö 6 sekundiga - minek, otsimine ja tagasitulek). Eseme ära võtnud ja pilgu peale visanud oli rõõm tohutu - minu väike võrukael oli teinud supersoorituse.



7. Suunatud toomine - 10p.
Oli tõesti ilus sooritus, kuid ise tahaks asendit märgis paremaks, kas MMl sellisest asendist piisab, et saada kõrgeid punkte?



8. Z skeem - 8,5p.
Taas olen väga, väga rahul sooritusega ja tulemusega. istu asend oli viimane ja see oli veidi viltu ja eks kõrvalkõnd jättis ka veidi soovida.



9. Püsiistumine - 10p.
Tubli Iti! Niimoodi peabki istuma.

10. Lamamine ja juurdekutsumine - 10p.
Veel kord - VÄGA TUBLI TÜDRUK! 

Võistluse ajal ma meie punkte ei näinud, olin lõpetades ülimalt õnnelik, et kõik võtted said sooritatud ja et ühtegi ebaõnnestumist ei tulnud. Platsilt väljudes ütles Tiina, kes meid ka videosse võttis - aitäh Tiina, et olime saanud üsna mitu korda 10p. Ja kui ma pärast meie hinnetelehte vaatasin, siis oli lausa sõnatu, olime saanud lausa 7 võtte eest 10 punkti! Oi Iti - sa ei kujuta ette, kui hea meel mul sinu ja meie mõlema üle on - sinu üle olen lisaks veel ka väga, väga uhke!

Võistlema tulles oli meie eesmärk teha ilusat koostööd ja mitte teha ühtegi 0 tulemusega sooritust, see meil ka õnnestus ja kuni viimase hetkeni polnud mul aimugi, milliseks tulemused kujunesid. Alles autasustamisel selgus, et lõpptulemusena kogusime 309p., mis tagas meile ka selle aasta SK Meistri tiitli.





Kõik tulemused

Iti, Iti, Iti - kas me tõesti saime sellega hakkama? Ma ei oska oma rõõmu ja emotsioone sõnadesse panna, olen ülimalt õnnelik ja seda eriti oma väikese, fantastilise sõbra üle.

Võistluse lõppedes võttis kohalik telereporter meilt intervjuu ja jäädvustas ka mõned fotod.

Palju õnne ka Viktoriale ja Egele suurepäraste tulemuste eest!

VIDEO: Eesti kõige sõnakuulelikum koer on Iti

Kõik pinged olid nüüd maandatud ja saime rahulikult nautida järgmiste klasside sooritusi. Kuna päeva lõpus selgitati ka meeskondliku võistluse võitjad, siis elasime (Iti sai nüüd mõnuga jälgida edasist võistluste kulgu ja kaasa elada igale ruutu saatmisele) täiega kaasa oma meeskonnakaaslastele: Tiinale ja Sassile ning Naimale ja Rodile.

Suured tänud Svetale, kes kostitas meid kõiki mõnusa jäätisega. Kui Sveta ja Aet poodi läksid, siis nad küsisid, et kas on mingit soovi ja tellisin jäätise. Tagasi jõudes tegid nad üllatuse tervele meeskonnale. Päev venis üsna pikaks, sest võistlejaid oli päris palju. Meeskondlik autasustamine toimus alles kuskil kella viie aegu õhul.

Meie meeskond võitles välja kolmanda koha, kuid mõni päev hiljem tuli teade, et arvestustes oli tehtud väike viga ja tegelikult võitlesime välja lausa teise koha. Tublid tüdrukud ja koerad, te olete võrratud! 



Selle aasta sõnakuulelikkuse Eesti tippsündmus on seega seljataga ja meie jaoks oli see võistlus igati edukas. Aasta jooksul on tehtud palju, palju tööd ja võin ainult tunda siirast rõõmu oma neljajalgse sõbra üle, kes kõik meie jõupingutused kenasti täna ka vormistas. Aitäh sulle kallis väike sõber! Kuid ega selle võistlusega töödele ja tegemistele punkti saa panna, lihvimist ja pusimist on veel mitmete asjadega, seega jätkame rõõmasalt oma igapäevaseid toimetamisi trenniplatsidel.

Sunday, May 26, 2019

PÜHAPÄEV, 26. MAI 2019

AG võistlused Soomes

Kuna olime nagunii minemas Soome, siis tegime otsuse, et enne SK MMi teeme veel viimase agility võistluse. Selleks valisime klubi Agilityklubi Ry võistlused, kus olid kohtunikeks Kristina Myrefelt Rootsist ja Alexander Beitl Saksamaalt. Registreerimisel teadsin, et jookseme mõlema kohtuniku radu, kuid kisakirje saabudes selgus, et siiski vaid ühe kohtuniku - Kristina Myrefelt - radu. Kohtunik on mulle täiesti tundmatu ja seega ei osanud midagi oodata.

Kui vaatasin stardilisti, siis oma suureks üllatuseks leidsin sealt suure hulga eestlasi maksikoerte nimekirjas. Vot see on vahva, saame korralikult mõõtu võtta ja pakkuda konkurentsi soomlastele (pidasin silmas ikka teisi eestlasi mitte meid). Meie läksime lihtsalt nautima ja kui õnnestume, siis see on lisaboonus. Meie eesmärgiks oli teha koostööd ja loomulikult välja joosta puhas rada (kiirustega me eriti ei hiilga, seega suuri eesmärke ei olnud).

Esimene agility rada.

Siin tegin väga rumala vea ise, sest ei arvestanud, et koer võib pöörata teisele poole, mida ta just tegigi ning ma ei olnud selleks valmis. Halb algus. Kuid loodame parimat.


Hypperada.

Siin oli  mitu sirget, mis rajaga tutvumisel tundusid mulle päris võimatud. Pärast esimest tunnelit oli tõke tagant, mis oli paras väljakutse. Veidi pusisime aga hakkama saime. Ja teisel ringil oli kolm tunnelit järgemööda ning taas tõke taha (õnneks veidi vasakule peale viimast tunnelit). Sellega saime ilusti hakkama ja nii me puhtalt lõppu jõudsimegi. Tulemuseks puhas rada ja 5. koht. Sellel rajal oli palju pulga maha ajamisi tõkkel 4, mis oli suure hoo pealt taha vaja saata. Samuti oli palju möödajooksmisi müürist, sest kõik kiirustasid peale tunnelit oleva tõkke suunas. Seejärel oli saatuslik tõke peale esimest tunnelit, mis tuli tagant võtta – ka siin oli väga palju eksimisi. Nii mõnigi üritas joosta tunnelist paremalt poolt ja tulemus oli kohutav (joosti koeraga kokku, oli lausa koledaid kukkumisi). Järgmine komistuskoht oli peale slaalomit oleva tõkke järel, mis tuli tagant võtta. Tõkke tagant võtmisega probleeme ei olnud, kuid siis vupsasid koerad valest tunneli august sisse ja seda tegid ikka väga paljud.  Järgmine komistuskoht oli peale pikkushüpet olev serpentiin. Kahe esimese tõkkega saadi hakkama, kuid seejärel tulid koerad viimase tõkke vahelt, ei läinud serpentiini viimasele tõkkele (ka seda viga oli palju). Seega üks paras trikirada.

/>

Teine agility rada. 

No ka siin oli esialgsel pilgu peale viskamisel mitmeid kohti, mida ei kujutanud koos koeraga ette. Esimene komistuskoht oli pärast lühikest tunnelit, kus koerad kas sööstsid slaalomisse või siis tegid kohutavalt suure kaare, mida tegi ka Iti. Järgmine tõke oli U tunneli tagumine auk. Väga huvitav lõik oli peale slaalomit, kus mitte ükski koer ei eksinud – slaalomist pikk vedamine teise tunnelisse. Pärast kiike oli kolm tõket, kus just see kolmas tõke tõi väga palju disklahve. Meie Itiga suutsime tänu mõnele päästeoperatsioonile selle raja puhtalt ära teha, isegi ei ühtegi kontakti viga – TUBLI ITI! 



Meie sooritused tehtud jäime vaatama teisi. Järsku tuli meie juurde korraldaja ja küsib, kas Iti on Soome tšempion – vastasin, et ei. Selgus, et sel hetkel oli Iti 2. kohal ja kahest viimasest koerast sõltus, kas tšempioni tiitel tuleb või ei. Loomulikult oli see kõditav info, kuid sellegi poolest ei soovinud ma halba kellelegi. Kahjuks üks viimastest koertest tegigi vea ja teine kaotas mitmes kohas palju aega, mis andis meile kiiruse osas eelise. Ja sedasi see Soome tšempion oligi meil taskus. Hämmastav, et sellele võistlusele minnes ma üldse ei mõelnudki sellele, sest kui vaatasin stardilisti ja nähes seal Soome tippusid ning meie Eesti superkoeri, siis läksime lihtsalt nautima lootes, et koostöö sujub.

Juhiii!!!  ITIST TULI SOOME AG CH (FI AVA). 

Sellist tulemust me küll ei osanud oodata ja seda magusam see tulemus oli. Eestis me selleni veel jõudnud ei ole, kuid Soome oma sai me siiski kätte. Ja nüüd saame rahulikult keskenduda SK MMle.



 

 

Saturday, May 18, 2019

LAUPÄEV, 18. MAI 2019

KEILA KARIKAS 2019

Kes nüüd teab mitmes Keila Karikal osalemine see meil nüüd oli? Olen osalenud Keila Karikal Dixiga, Rikaga ja Itiga. Aastate jooksul on neid osalemisi ikka tulnud (ükskord üritan teha kokkuvõtte meie osalemistest).

Seekord, siis osalesime taas Itiga. Kohtunikuks oli Heli Kelhälä Soomest. Päev oli kena päikeseline ning SK3 klass oli, nagu alati, viimane. Olime üsna varakult kohal lootuses, et vähemalt õigeaegselt alustame, kuid kahjuks ooteaega tuli üsna palju. No ei midagi, kõigega tuleb hakkama saada. Keilas on tavaks võistlejate järjekord loosida ja meile sattus eelviimane number, mis tähendas veel pea tunnist ooteaga juurde (osalejaid oli kokku 6). See oli päris suur väljakutse meile.

Lõpuks pääsesime platsile. Ma ei oska seletada, kuidas toimib koera mõttemaailm, sest väljaspool keha on koer täiesti kontaktne ja valmis kõigeks. Nii kui aga astume üle võistlusplatsi piiri muutub ka koer. Olen tõesti sõnatu ja mõistus on otsas, kuidas sellist olukorda vältida. Aga ega midagi, tuli minna võistlustulle.

1. UWE - 10p.
Sellega saime kenasti hakkama, ei mingeid üllatusi. Ise oleks tahtnud paremat kontakti hoidmist alguses.

2. Eseme äratundmine - 10p.
Vahel on meil selle võttega probleeme, kuid täna sujus see tõesti väga hästi.

3. Z skeem - 10p.
See oli küll veidi üllatav tulemus. Ei muud kui oli väga lahke kohtunik. Loomulikult oleksin väga, väga rahul, kui see võte oleks nii hästi sooritatud. Jah Iti võttis kõik asendid, mis olid ka üsna otse, kuid kas kõrvalkõnd ikka oli rahuldav? Kahjuks video puudub.

4. Kaugjuhtimine - 7p.
Nagu alati seismisest istuma minnes väike ette liikumine. Kuid siis tuli üllatus - Iti juurde tagasi minnes ja tema kõrvale keerates, tõusis ta ise , ilma käsuta, põhiasendisse. Koerad üllatava iga kord!

5. Juurdekutsumine - 10p.
Kahjuks video puudub ja ei oska ise hinnata, kas sooritus oli ikka nii head hinnet väärt? 

6. Suunatud edasi saatmine + ruut - 10p.
No selle võttega jäin ka ise väga rahule, imeilus sooritus.

7. Kõrvalkõnd - 8,5p.Väga hea tulemus, kui nii jätkuks ka edaspidi!

8. Suunatud toomine - 9p.
Ausalt ei mäletagi, mis siin punkti maha võttis? Kipub Iti lõpus viltu jääma ja asend märgis ei ole tavaliselt kuigi ilus.

9.-10. Püsivused
Istumine - 9,5p.
Üks kord käpa lõdvestamine.

Lamamine, juurdekutsumine - 9,5p.
Taas lõpus viltune põhiasend.

Kokkuvõttes 298,5p. ja 1. koht. Usun, et selle tulemuse eest võin öelda suured tänud väga lahkele kohtunikule. MMl on kohtunikud palju karmima silmaga, seega ei tohi lasta ennast meelitada nii suurepärasest tulemusest. Vigu oli ja nendega tuleb teha veel palju, palju tööd. 



 
Palju õnne ka Ingale ja Nikile ning Egele ja Gitale!

Saturday, April 27, 2019

LAUPÄEV, 27. APRILL 2019

CACIOB Riias

See oli meie esimene võistlusreis Riiga. Üllatuseks endalegi pole ma Itiga Riias SK võistlustel varem käinud. Selle reisi võtsime ette kahel põhjusel: saab võistelda väljas muruplatsil ja kohtunikuks oli 2019.a. SK MMi kohtunik hr. Hanspeter Jutzi Šveitsist. Ei saa salata, et ootused olid kõrged, kuid tuleb välja, et alati ootused ei pruugi täituda.

Sõitsime Riiga juba reede õhtul, et ei peaks hommikul liialt vara ärkama. Mida lähemale Riiale jõudsime, seda kõrgemale tõusis kraadiklaas ja laupäevaks lubas juba päris suvist ilma. Kohale jõudsime üsna sobivalt juba kuskil kuue aegu õhtul ja meil oli piisavalt aega kenasti ennast sisse elada.

Veidi meelehärmi tegi asjaolu, et võistlustega seonduvat infot jagati ainult FC kaudu ja võistluspaiga asukoha infoks olid ainult GPS koordinaadid, millega selgus, ei olnud minul midagi peale hakata, sest auto GPS nii täpseid koordinaate lihtsalt ei võimalda sisestada. Proovisin ka teisi võimalusi, kuid ükski seade (vähemalt minu omadest) ei võimaldanud seda. Palusin korraldajal kirjutada kasvõi mingi lähedane aadress, et oleks võimalik kohta üles leida, kuid kahjuks jäi minu palve hüüdjaks hääleks kõrbes. Lõpuks helistasin Vladislava Akimovale, kes saatis mulle lahkel ühe aadressi, millest oli mulle suur abi.

Võistlused algasid hommikul 10.00 ja jõudsime kenasti varakult kohale. Ilm tõotas tulla meeletult palav (võistlushekel oli temperatuur +28 kraadi). Selline kuumus üleöö oli liig, mis liig, kuid kõik oleime võrdsetes tingimustes.

Võistlus algas püsivõtetega, kus istumise eest saime 10p. ja lamamise eest 9p.  Pole paha algus. Individuaalvõtted sooritasime neljandana.

1. Ruutu saatmine - 0p.
Üllatus, üllatus! Olen sellisesse situatsiooni sattunud üks kord ka varem oma võistluskarjääri jooksul ja kahjuks selgub, et ei õppinud ma sellest piisavalt (tookord sai kohtunik ka ise aru oma veast ja saime võimaluse võte uuesti sooritada). Võte algas ja LJ andis loa saata koer edasi. Tegin seda ja nüüd tuli luba saata koer ruutu. Tegin seda ja siis näen - ei näe midagi!!! Nimelt seisis kohtunik täpselt selleisel liinil, mis varjas kogu ruudu ja loomulikult ei näinud ma kus koer peatada. Andsin kõhutunde järgi käsu ja nüüd ma loomulikult ei näinud, kas koer on ruudus või ei, kuid pidin andma lama käsu. Kahjuks aga oli Iti ruudu tagaservast veidi väljas.

Kolm koera enne mind seisis kohtunik ruudu võtte ajal hoopis teises kohas - kui vaadata ruudu suunas sisenemise küljelt, siis kohtunik seisis paremal pool ruutu - ruudu kõrval, kuid kui meie alustasime, siis seisis kohtunik millegipärast vasakul pool ja mitte ruudu kõrval vaid täpselt diagonaalil, mis jäi minu ja ruudu vahele.

Oleks ma seda märganud enne, kui koera ringi saatsin, siis oleksin saanud öelda, et kohtunik seisab vales kohas, kuid märkasin seda alles sisi, kui koera ruutu saatsin. Kas võistleja peab enne võtet sooritamist veenduma kohtuniku asukoha õigsuses? Või peab seda siiski kohtunik ise teadma??? Ja loomulikult tegin valesti, et kohe peale võtet sellest intsidendist kohe märku ei andnud, võib olla oleks sellest kasu olnud???

Saime oma 0 kätte ja loomulikult selline algus võttis igasuguse tuju jätkata. Loomulikult see ei olnud nüüd Iti suhtes aus käitumine, kuid selline allapoole vööd löök tegi oma töö. Jätkasime muidugi, kuid rõõmu asjast enam ei tundnud. 

Pärast meid läks kohtunik taas tagasi vanasse kohta!!!!!!!

2. Juurdekutsumine - 8,5p.
No tegime ära, kuid midagi ilusat se epolnud.

3. Z skeem - 8p.
Kõige hullem hinne polegi.

4. Kõrvalkõnd - 7p.
Palavus ja motivatsiooni langus (just minul ja koer ju tunnetas seda kõike) tegid oma töö.

5. Kaugjuhtimine 8p.

6. Uwe võte 0p.
Taas selline õnnetus, mida poleks osanud ette aimatagi. Nimelt ei olnud erilist hantlite valikut korraldajatel ja pidime võtma pakutavate seast meile kõige sobivamad. Kuid kahjuks osutus valitu Iti jaoks liiga suureks ja raskeks (valisime keskmise suurusega hantlid), mis olid meie suure hantli mõõdus. Väikesed hantlid tundusid aga liiga väikesed. Iti alustas 
võtet suurepäraselt ja kui sai loa hantel võtta, sisi juhtus midagi sellist, mis lausa ehmatas. Iti sööstis hantli järele ja pahaaimamata haaras seda, kuid ta vaesekene ei osanud sellise raskusega arvestada, ta ei saanud korralikult hantlit kätte ja kukkus üle hantli. Loomulikult tahtis ta oma soorituse lõpule viia ja peale toibumist võttis hantli uuesti, kuid ehmatus oli nii suur, et ta vaesekene tuli tõkkest mööda. Ma ei pannud koerale midagi pahaks, tema andis endast parima, kuid vastutus jääb korraldajale, kes ei suuda tagada normaalseid hantleid.

7. Eseme äratundmine 9p.

8. Suunatud toomine 7,5p.
Siin oli väike arusaamatus hantli leidmisega, sest platsi kavliteet jättis tugevalt soovida ja leidmine võttis veidi aega. Iti aga oli tubli ja sai hakkama.

Kokkuvõttes 208,5p. III järk. Loomulikult olime tohutult löödud, kuid mul oli tohutult kahju oma väikesest sõbrast, keda ma olin sõna otseses mõttes petnud. Ruudu võttes andis Iti endast parima ja loomulikult ei saanud ta aru, miks mina õnnetu olin. Ma ei suutnud talle tagada turvalisust valides ohtlikud hantlid. Mu hing on selle võistluse pärast ikka väga katki.

Loomulikult võib nüüd igaüks öelda, et aga teised õnnestusid - ise olite äpud ja saamatud! Jah oleksin sellega nõus, kui teiste võistlejate ruudu võte oleks samamoodi ära solgitud. Oleks tahtnud näha, kas nende motivatsioon oleks pärast seda olnud laes või kus?

Aga nii see läks ja igatahes hea õppetunni saime!