Monday, January 17, 2011

LAUPÄEV, 15. JAANUAR 2011

Agility võistlused Tartus

Kohtunik: Svetlana Zolotnikova

Täna olid selle aasta esimesed agility võistlused ja sedakorda siis Tartus. Olime ka Rikaga ennast kirja pannud ning reisikaaslasteks olid meil Tiina, Lill ja Mia. Kuna mõlemad võistlevad koerad olid A3 koerad, siis ei olnud meil hommikul väljasõiduga tulist kiiret. Sõitsime Tallinast välja alles kuskil pool üksteist. Ilm oli külm, kuid ilus ja ka teeolud olid väga head ning jõudsime üsna aegsasti kohale, A2 võistlejad alles tutvusid esimese rajaga. Esimene pilk rajale ei tõotanud midagi kerget, rada oli üsna väljakutsuv. Ja eks tulemused rääkisid ka enda eest. Tekkis juba ootus, et mida kujutavad endast A3 klassi rajad. Enne aga jooksid A2 võistlejad ka teise raja, mis tundus võistlejatele rohkem jõudumööda olevat.

Ja jõudiski kätte A3 võistlusklass. Rada sai valmis ja ruttu tutvuma, sest külm hakkas vaikselt liiga tegema.


Esmapilgul oli kohe selge, et kombinatsioon rõngas - tõke - tunnel valmistab meile peavalu. Kuna tunnelisse 3 saatmiseks valisin variandi, mis ei võimaldanud mul saada edumaad, siis jäin hüppe 6 sooritamisega pisut jänni. Tahtsin teha sundvalsiga, kuid see ei õnnestunud. Aga kobina peale saime siiski tõkke sooritatud ja ka õigest tunneli august saime sisse. Ülejäänuga meil enam probleeme ei olnud. Kuid hüppamises oli mingi probleem, sest kukkus 3 pulka. Okseri puhul tean, milles oli asi. Koer tuli pimedast kotist ja ta ei osanud kohe hinnata, et ees on ebatavaline hüppetõke ning see sai saatuslikuks. Kuid hüpete 2 ja 8 maha ajamine jäi mulle üsna mõistatuseks. Vaatasin videolt ja võta kinni, kas ikkagi minu liigutused segasid teda või hüppas neiu lohakalt, ei saanudki aru.

Seega 15kp. ja üllatus, üllatus - sellise tulemusega on veel võimalik 1. koht saada. OK, võtsime oma auhinna vastu, kuid ise ma seda tulemust küll ära ei märgiks.

Foto. Kristina Lukašejeva

Ja oligi aeg minna tutvuma teise rajaga.


Esmapilgul ei tundunud midagi sellist olevat, millega hakkama ei saaks. Nüüd valisin tunneli 10 sooritamiseks teise variandi (mis meil kipub tihti ebaõnnestuma) ja saime hakkama, kuigi videolt hiljem vaatasin, et õnnestumine läks napilt, palju ei puudunud, et Rika oleks läinud tunnelisse tagasi. Videolt vaatasin, et A kontakt oli meil ka üsna kriminaalne, Rika puudutas vasaku käpaga kontakti ülemist serva ja siis hüppas küljelt maha. Saatsin koer hüppele 16 paremalt poolt tõkke taha ja seda põhjusel, et koera liikumise trajektoor oleks koerale loogilisem ja lihtsam. Kohtunik ise aga ütles, et tema oli planeerinud, et kõik saadavad koera vasakult poolt tõkke taha ja imestas, et enamus tegi just vastupidi. See, et Rika küljelt maha tuli on ainult minu enda süü, trennis vähe harjutatud variant. Kuid siiski puhast rada me ei saanud, tõrge hüppel 9, Rika jooksis kotist tulles hüppe ja poomi vahelt. Videolt vaatasin, et taas tegin ise vea, sest kutsusin koera liiga vara ja ta täitis korralikult käsku (tavaliselt meil käsu kuulamisega suured probleemid), kuid täna kuulas käsku nagu kord ja kohus - tubli tüdruk.

No nii, saigi joostud ka teine rada ja taas võidukalt.


Üldiselt jäin Rikaga täna väga rahule, ei olnud mingit isetegevust. Ja taas saime mitu uut pähklit, mida tuleb purema hakata. Seega ruttu treenima.

No comments:

Post a Comment