TAKO agility võistlused
Esmakordselt korraldas TAKO kahepäevased agility võistlused. Igale klassile oli kummalgi päeval 2 võistlust, seega 4 starti ühel nädalavahetusel. Eks korraldajale oli see paras peavalu, kuid usun, et võistlejatel see sobis, meile igatahes küll.
Sellest on nüüd juba 7 kuud, kui meie viimati agility võistlustel osalesime. Kahjuks on tervise probleemid meid mõlemaid alt vedanud ja sedasi on meie agility karjäär vett vedama läinud. Kuid hoolimata kõigest on mul väga hea meel, et seekord siiski osaleda saime ja lõpptulemusena ning kõiki asjaolusid arvesse võttes ei läinud meil ka väga kehvasti.
Kohtunikeks olid Anne ja Harry Huittinen Soomest. Vot nende kohtunike radu pole ma varem jooksnud ja seega oli nende käekiri mulle tundmatu. Netist sai küll vaadatud nende radasid, kuid ega see päris selget ülevaadet anna. Üks asi sai küll selgeks, et joosta saab mehiselt.
Laupäevased rajad tundusid kuidagi naljakalt lihtsad. Kahjuks ei olnud mul võimalust meie jookse filmida, seega üritan veidi kirjeldada.
Esimene rada oli tegelikult väga mõnus ja sujuv (A3 kohta oli see ikka üsna lihtne rada). Õnneks ei olnud hüpete kõrgused ka maksimaalsele kõrgusele tõsetud (60cm). Kahjuks aga esimesel rajal kukkus meil viimane tõkkepulk ja seega puhta rajaga võisime hüvasti jätta. No tühja sellest pulgast, aga ma olin üliõnnelik, et Rika nii kenasti allus juhtimisele ja kõik sujus kuidagi iseenesest. Vaatamata aga 5-le karistuspunktile saime 1. koha, puhast rada ei jooksnud maksidest keegi.
Teine rada algas ka väga ilusti kuni slaalomini, kus tuli selline viga, mida ma ei osanud ette arvatagi (Rika keeras slaalomist välja tulles valele poole ja tuli läbi slaalomi tagasi). Edasi aga sujus jälle kõik super kenasti. Seega nagu öeldakse "suurepärane disklahv".
Pühapäeval oli oodata, et radade raskusaste tõuseb. Esimese rajaga tutvudes tekkis küll mõte, et kuidagi taas naljakalt kerge rada, et kuskile peab see koer maetud olema, see ei ole võimalik, et taas nii lihtne rada. Hüppekõrgused olid endiselt 60cm. Olles stardi ootel avastasin, et rajaga tutvumisel ma ei pannud üldse tähele pikkushüppe rasket nurka (rajaga tutvumisel oli pikkushüpe pandud mini koerte jaoks ja siis see nurk ei tundunud nii pahaendeline). Tuli oma esialgne plaan veidi ringi mängida, mis aga võis kätte maksta peale A takistust, kus mul olid omad mõtted, aga kas ma nüüd jõuan neid teha? Rajal olles saime aga kõigega kenasti hakkama ja finišisse jõudsime ilma ühegi veata. Maksikoertest ainukene 0 tulemus ja seega 1. koht.
Kahjuks hüpperajal meie koostöö lagunes täielikult. Nähes maksimaalseid hüppekõrguseid, oli mul tuju igati nullis. Viimasel rajal pandi siis koerte kõrgushüppe oskus proovile. Ja ausalt öeldes jäi mul esmakordselt rajaga tutvusmise aeg lühikeseks. Rajal oli kaks kohta, mis vajas korralikult läbitöötamist ja kuna tegeleda oli vaja mõlema kohaga, siis jäid mõlemad mul poolikuks ja kummaski kohas ei suutnud ma välja mõelda seda kõige õigemat lahendust, mis maksis rajal ka kätte. Kuni slaalomini (kaasa arvatud) sujus kõik suurepäraselt, kuid siis tegin ise vea (tõmbasin koera tõkkest mööda) ja enam ei sujunud meil midagi, Rika ei saanud enam ühestki minu näitamisest aru ja tegi mida heaks arvas (arvan, et põhjuseks oli ikka minu enda motivatsiooni kadumine). Ja ega ma talle seda pahaks panegi, oli ju Rika niigi väga tubli olnud kolmel eelmisel rajal.
Kuid ma ei saa jätta mainimata ka minu tüdrukute tublit tööd (Katrin, Maarja, Epp, Ege, Aet, Tiina, Anu, Janette, Marina, Siiri). Vaatamata sellele, et kõigil ei õnnestunud kõik nii nagu oleks tahtnud, said nad kõik endale uusi kogemusi ja nägid, mis probleemid võivad tulla esile võistlustel. Tulemusteni jõudsid aga mitmed:
Laupäeval:
A0 mini - Maarja ja Ruudi 2. koht
Janette ja Emma 5. koht
A0 midi - Tiina ja Mia 1. koht
A0 maksi - Aet ja Busy 4. koht
H1 mini - Epp ja Bella 4. koht
Pühapäeval:
A0 mini - Maarja ja Ruudi 1. koht.
A0 midi - Anu ja Raider 3. koht
Tiina ja Mia 4. koht
Katrin ja Küpsis 6. koht
A0 maksi - Aet ja Busy 1. koht
A1 mini - Epp ja Bella 1. koht
A2 mini Siiri ja Tessu 5. koht
A3 mini - Epp ja Pätu 8. ja 9. koht
Palju õnne kõigile ja loodan 0 klassis võistlejaid peagi näha juba ametlikel võistlustel. Kellel aga seekord ei õnnestunud kõik, ärge laske pead norgu; nagu Eesti vanasõna ütleb "harjutamine teeb meistriks" ja uskuge, küll tulevad ka teie tulemused.
No comments:
Post a Comment