RAHVUSVAHELISED AGILITYVÕISTLUSED
Korraldaja: A-Koer
Kohtunik: Jiřina Máčková (Tsehhi), kes on üks Agility MM2012
kohtunikest.
Võistlused toimusid Kalevi staadionil koos "Eesti
Võitja" näitusega. Võistlusplats oli suurepärane. Ilm tegi vaid
vingerpusse, mõlemal päeval oli väga külm ja tuuline, jätkus ka vihma. Kuid
siiski väga hulluks ilm ei läinud.
Üle pika aja osalesime ka meie Rikaga kontrollimaks, kas
meil veel midagi ka meeles on. Vähehaaval oleme alustanud taas treeningutega ja
esimesel võimalusel olime valmis minema rinda pistma võistlusradadega. Rajad ei
olnud rasked, ka tehnilisi oskusi ei olnud eriti tarvis. Nendel radadel oli
vaja kiireid jalgu ja kasuks oleks tulnud, kui koer töötaks kaugelt. Oleme
Rikaga kaugjuhtimist õppinud, kuid pikk paus treeningutes on teinud oma töö, ma
lihtsalt ei julenud kõike õpitud kasutada. Ja mis on lahti meie slaalomiga, me
ju oskasime seda ideaalselt ja nüüd viga kolmel rajal just slaalomis? Vastus
peitub ainult järgmises - rohkem trenni, trenni, trenni. Kuid laias laastus
olen Rika jooksudega päris rahul, erilist isetegevust rajal ei olnud.
Laupäeval oli A3le kaks agility rada ja RV hüpperada.
Esimese agility raja jooksime puhtalt, see oli mulle meeldivaks üllatuseks.
Olin valmistunud meie vana skeemi kohaselt. Kui on päevas 3 rada, siis esimene
on selline tuulutamise rada, teine juba takistustega tutvumise rada ja kolmas
võib õnnestuda nagu päris rada. Aga esimene rada kohe pihtas - ei oska midagi
muud öelda, kui et Rika on väga tubliks muutunud. Jah kiirusega jäime
kolmandale kohale, kuid tõele au andes - me jookseme vastavalt oma võimetele ja
oleme sellega väga rahul.
Laupäeva teisel rajal juhtus aga üks pulga maha ajamine ja
sealt ka viiekas. Teisel rajal ei olnud ühtegi 0 tulemust ja oma viiekaga saime
taas kolmanda koha. Üldiselt oli rada Rika poolt jälle väga ilus.
Kolmandaks oli laupäeval RV võistluse hüpperada. No nii,
siin siis esimene slaalomi viga. Samasugune viga juhtus meil ka TAKO hallis viimastel
võistlustel - koer keerab slaalomist väljudes valele poole ja mina vaatan koera
kui kummitust ning ei lausu ühtegi sõna. Oleksin saanud järgmise vea ennetada,
kuid kahjuks koer tegi ise otsuse, sest mina vaikisin, ja õnnetuseks ei olnud
Rika otsus õige, ta lihtsalt tuli läbi slaalomi minu suunas, kuid seda loetakse
tõkke topelt sooritamiseks, millele järgneb disklahv. Ja olimegi rahvusvahelise
võistluse konkurentsist väljas. Loomulikult ei sujunud ka kogu ülejäänud rada,
sest minu motivatsioon oli alla igasugust arvestust, mis muidugi koera suhtes
ei olnud aus. Kahjuks tehtut enam muuta ei saa.
Pühapäeval oli meil kaks agility rada, esimesel saime
disklahvi ning teisel taas slaalomi viga. Esimese raja disklahv oli minu
ebakondlusest tingitud, ma ei usladanud koera. Saatsin ta tõkke taha ja justkui
ei olnud kindel, et ta sinna läheb ning ütlesin veel midgai ja Rika otsustas
tagasi tulla ja tõkke valelt poolt hüpata. Teisel rajal jääb mulle aga
mõistatuseks miks ta slaalomisse sisenedes ei läinud edasi vaid keeras minu
poole tagasi. Vastus ma sellele küsimusele arvatavasti ei saagi.
Kokkuvõttes aga jäin mõlemal päeval Rika jooksudega rahule
ja loodan, et meie sooritused agility radadel hakkavad liikuma paremuse poole.
No comments:
Post a Comment