Aasta alguses sain Soomest kirja, milles Janita ja Jaakko kutsusid mind osalema rahvusvahelises agilitylaagris OneMind. Kuna nad on vähendanud oma koolitusi väljaspool Soomet, siis otsustasid nad pakkuda võimaluse soovijatele tulla treeningutele nende juurde. Laager oli mõeldud ainult välismaalastele. Ma ei võtnud endale pikka mõtlemisaega ning enne ametlikku kuulutust olin ennast juba kirja pannud. Et reis veidi lõbusam oleks, siis rääksin ka Evi ära ning ühine reisplaan sai paika pandud. Laager tõotas tulla huvitav. Päevas oli planeeritud 2 treeningut: 1 Jaako treening ning 1 Janita treening. Võimalus oli valida lausa 8 treeningut, kuid kartsin, et seda on meile liiga palju ja kuna 30.06 oli vaba päev, siis oli lihtne teha otsus. 27.06 1 treening, 28.06 2 treeningut ning 29.06 1 treening. Kuna nägin selles laagris head võimalust ka oma õpilastele, siis tegin neile ettepaneku tulla osalema ning mul on väga hea meel, et Ege, Maarja, Aet, Tiina, Epp ja Margit osalesid laagris. Usun, et mitmed nendest said alles nüüd aimu, milline agility tegelikult on. Loomulikult olid nad ehmunud nähes radu, mida tuli hakata tegema. Teades Jaakkot ja Janitat oli ette arvata, millise raskusastmega rajad saavad olema. Ja rajad olid ikka tõelised pähklid.
Treeningud toimusid Purina Centeris, mis on iga agility harrastaja unistus. Laagris osales 5 koera Tšehhist, 4 Saksast, 1 Itaaliast, 4 Lätist, 2 Poolast, 2 Rootsist, 1 Ameerikast ja 2 Senegalist. Eesti koeri oli kokku 13.
Elasime nagu alati Tuoralan Majatalossa. Mina elasin Evi ja Egega ühes toas, samas korteris olid veel ka Maarja ja Aet ning üks rootslaste paar. Peale Rika oli mul veel kaasas ka Dixi, kes reisis niisama turistina ja nautis ainult puhkuse mõnusid.
Esimene treening oli meil Janitaga kolmapäeva pärastlõunal. Rada oli veidi lihtsam neile, kellel koerad töötavad kaugelt. Koeraga kaasa joostes oli üsna raske teatud kohtadega hakkama saada. Lisan ühe lõigu esimeselt rajalt.
Neljapäeval oli meil kaks treeningut Jaakkoga ning reede hommikul veel üks treening Janitaga. Treeningud kestsid 4 tundi ja rühmas oli 8 koera, mis andis piisavalt aega puhkuseks enne kui sai minna teisele ringile. Kõik koerad pidasid kenasti sellle maratoni vastu ning ka ise ei tundnud erilist väsimust. Kõik oli nii põnev ning huvitav oli jälgida, kuidas teatud kohti iga koeraga läbiti. Ei olnud olemas ühtset lahendust, sest ühele koeral sobis üks tehnika ja teisele teine. Ja samuti mängis suurt rolli koera oskus töötada kaugelt. Nii Janita kui ka Jaakko rajad olid suuremalt jaolt üles ehitatud nii, et kõige suuremat rolli mängis koera usaldamine. Kui keegi kahtles koera soorituses mõnes kohas ning jäi kontrollima sooritust, siis võis 100% kindlusega väita, et edasi ta enam kuhugile ei jõudnud ja rada lõppes selles kohas. Mul oli hea meel, et olin enne laagrit oma tüdrukutele suutnud õpetada mitmeid tehnikaid, mida nüüd vaja läks. Jah mõni asi ei tulnud kohe välja, kuid paari korduse järel said kõik kenasti hakkama. Õppisime juurde veel mitmeid uusi tehnikaid, mida hakkame põhjalikumalt õppima sügisel oma trennides.
Alguses, kui radu nägime, siis ohkisime kõik, sest nii mõnigi asi tundus lausa müstikana. Kuid kui kuulasime hoolikalt Janita ja Jaakko soovitusi ja ka järgisime neid, siis saime kõik rajad tehtud. Radade pikkus oli tavaliselt 30-32 tõket. Suuri probleeme oli numbrite meelde jätmisega, kui aga lähenesin loogiliselt rajale, siis ei olnud mingit probleemi 32 numbri meeles pidamisega.
Meie rühm koosnes peamiselt eestlastes. Veel oli meie rühmas tütarlaps Senegalist oma kahe koeraga. Muuseas üks tema koertest oli alles päris kutsikas ja ka temaga treeniti samadel radadel. Nii mõnelegi tundus see lauslollusena, kuid Jaakko ja Janita põhimõte on, et kõigepealt õpetatakse koertele (ka kutsikatele)selgeks tehnikad ja siis minnakse kohe kõike päris radadele harjutama. Ja see võib tunduda uskumatuna, kuid see väike puudli kutsikas sai väga hästi hakkama. Veel oli mõnel päeval koos meiega ka lätlased. Oma jutu lõpetuseks lisan mõned huvitavamad rajalõigud.
Ja lõppu veel väike pildigalerii meie laagripäevadest:
Suured tänud Janitale ja Jakkole suurepärase laagri eest ja jään lootma, et aasta pärast kohtume taas samal üritusel.
No comments:
Post a Comment