6. päev - kaunis Gödöllö
Pingeline ja muljete rohke nädalavahetus on möödas ja võib hakata mõnuga puhkust nautima. Kuna tagasisõidul ei olnud esmaspäevaks lennukis enam koera kohta (seda juba pea pool aastat enne MM-i), siis olime sunnitud jääma veel mõneks päevaks Ungarisse. Meie tagasilend jäi kolmapäevale. Ja ega meil selle vatsu midagi olnud. Kuna eelmised 5 päeva said kõik enam vähem kulgetud kodu ja võistluspaiga vahel, siis nüüd otsustasime teha lähemalt tutvust kogu kauni Gödöllöga.
Hommikul sai magatud kauaks und jagus. Ärgates jäin mina veel mõnulema ja Ege läks Rikaga jalutama. Tagasi tulles teatas ta, et olid lõpuks kohanud Jacki peremeest. Kes on Jacki? Iga päev kulges meie marsruut kodu ja võistluspaik mitu korda päevas ja s.t., et mitu korda päevas möödusime aedadest, kus meid tervitasid/sõimasid paljud koerad. Kuid üks koer oli eriline. Nimelt üks väike jack russel. Esimestel kordadel jooksis ka tema aia juurde ja pahandas mis kole. Kuid iga korraga hakkas pahandamine muutuma vaiksemaks ning tekkis huudishimu väljaspool aeda oleva tüdruku vastu. Rikale see väike russeli poiss oli väga meeltmööda. Oi kuidas ta üritas kekutada poisi ees ja ennast kuidagi moodigi veetelvaks teha. Ja lõpuks see Rikal ka õnnestus. Iga kord kui aiast möödusime jäime seal seisma ja lasime koertel suhelda. Algul, kui Jacki hirmsasti haukus meie peale, siis kartsin, et varsti tuleb permees ja sõimab meid, et mis me tema koera narrime. Nime Jacki panime meie russelile, sest polnud ju aimugi, mis koerakese nimi võiks olla. Ja nüüd, kui Ege kohtus permehega, selgus, et koerakese nimi ongi Jacki. Vot kus kokkusattumus!Ja oi kui kena, peremees ei pannud midagi pahaks vaid ka temal oli hea meel, et koerake on leidnud endale sõbra. Ja mis sellest sõprusest edasi sai? Rika oli murdnud Jacki südame ja nüüd iga kord, kui me edasi liikusime, jäi Jacki nutma ja kaeblikult Rikat hüüdma.
Aga nüüd siis kaunist Gödöllö linnakesest väike fotoreportaaz. Algul võtsime ka Rika kaasa, kuid kui selgus, et lossi parki koeraga ei pääse, siis käisime üle tee vastas olevas pargis veidi ringi ja viisime Rika koju.
Olles Rika koju viinud suundusime Gödöllö lossi, mis on suurim Barokk stiilis losse Ungaris (maailmas suuruselt teine). Gödöllö Kuninglik Loss on kui rahvuslik aare nii ajaloolises kui ka arhitektuurilises tähenduses. Lossi rajas Antal Grassalkovich I, kes oli Ungari väljapaistvamaid aadlikke 18. sajandil ja kes oli Ungari Keisrinna Maria Theresa usaldusalune.
Austria - Ungari monarhia ajal oli see loss Kuninganna Elisabethi (Sissi) meelispaigaks, tema suveresidentsiks.
Mõnus oli jalutada ja nautida ilu enda ümber. Tõeline puhkusetunne tuli sisse ja ei tahtnud kuidagi lasta endasse mõtet, et seda mõnu on veel vaid üheks päevaks.
No comments:
Post a Comment