Juba pikemat aega mõlgub mul mõtetes saada ka sõnakuulelikkuse kohtunikus, kuid et seda unistust ellu viia, selleks on vaja sooritada mitmeid eksameid ja kuhjaga stazeerimisi. Ja täna lõpuks sai ots lahti tehtud. Nimelt toimus täna sõnakuulelikkuse hindamise teooriaeksam. Usute või mitte, kuid eksamile minnes tundsin ennast kui koolitüdruk, kellele tundus, et kogu reeglistik on peas justkui üks suur sasipundar, isegi sipelgad jooksid kõhus. Koos minuga asusid koolipinki ka Priit Rattur ning Karin Lassmann. Eksamikomisjonis olid Svetlana Zolotnikova (komisjoni esimees) ning Ege Taliaru ja Kristi Tilk. Eksami küsimustik oli välja töötatud nii, et vaja läks tublisti loogilist mõtlemist ja eks ikka ka reeglite tundmist. Üsna mitu korda olin silmitsi olukorraga, kus tundus, et justkui lihtne küsimus, kuid kui hakkasin sellele vastust kirjutama, siis tundus, ei ükski sõna ega lause pole sobiv ega õige. Uskumatu, kuidas inimene võib hakata endas kahtlema, kuigi teab ju vastust. Ikka hakkad mõtlema, et no mingi konks peab ju asjal olema. Oli asju, millega läksime kõik alt, sest olime liiga kinni vanades reeglites. Kuid nüüd jäid need asjad meile igaveseks meelde ja usun, et keegi meist ei eksi tulevikus hindamisel nende asjadega.
Suur tänu eksamikomisjoni liikmetele, kes leidsid aega ja tahtmist meid kolme sammuke lähemale viia tuleviku unistustele.
Kristi tegi ka toredaid pilte tõsiselt töötavatest õpilastest ning veel tõsisemalt töötavast komisjonist.
Ja palju õnne nii Priidule kui ka Karinile, kes koos minuga kenasti eksami läbisid.
No comments:
Post a Comment