Sõnakuulelikkuse seminar Riias.
Lätis on viiamsel ajal sõnakuulelikkuse areng toimunud ikka väga tormiliselt, palju on uusi tegijaid ning lätlaste tase on päris aukartust äratav. Läti sõnakuulelikkuse eestvedajaks on Vladislava Akimova, kes on sõnakuulelikkuse arengu Lätis oma südameasjaks teinud. Ja mis mind väga meeldivalt üllatab on asjaolu, et Läti Kennelliit on igati oma õla alla pannud sõnakuulelikkuse arendamisele. Ka antud koolitus toimus Läti Kennelliidu toetusel. Kennelliit ei toetanud mitte ainult rahadega vaid abi pakuti näiteks ka koolitaja transpordi osas nendel päevadel. Meie kennelliidul on millest eeskuju võtta.
Koolitajaks oli Uwe Wehner Saksamaalt, kes on ka 2014.a. SK MM üks kohtunikest.
Reede õhtul toimus sõnakuulelikkuse hindamisseminar, kus osalejaid oli Lätist, Eestist ja Venemaalt. Küsimusi, millele oodati vastust, oli palju ja enamus küsimustele sai ka vastuse. Sageli ei ole reeglites kõiki hindamise nüansse lahti kirjutatud ja see tekitab probleeme hindamisel, eriti just algajatele kohtunikele nagu näiteks mina. Paljudele asjadele, mida reeglites pole öeldud, tuleb läheneda loominguliselt ja hinnata võtet kui tervikut, mitte konkreetset viga. S.t., et tuleks endale selgeks teha, et kui kuskil on viga, siis mitu % tervikust see on? Võte tuleks enda jaoks jagada justkui võrdseteks osadeks ja siis on juba lihtne endale selgeks teha, millises osas on viga ja kui suure % see moodustab antud osas. Selline lähenemine võib jääda paljudele arusaamatuks, kuid sellest oli seminaril väga palju juttu ja toodi näiteid ning hindamsipõhimõtted said, sellest aspektist lähtudes, üsna loogilise selgituse. Loodan, et kui minust saab kohtunik, siis oskan seda kõike ka praktikas ellu viia.
Laupäeval ja pühapäeval toimusid praktilised sõnakuulelikkuse koolitused. Antud koolitaja põhimõtted olid järgmised: koerale tuleb alati selgelt mõista anda, kui ta teeb valesti ning näidata, kuidas peab õigesti tegema. Teiseks ja väga oluliseks asjaks pidas koolitaja käsu täitmist. Väga palju oli harjutusi häirivate teguritega, kuid koer pidi tegema just seda, mida koerajuht antud hetkel temalt nõudis. Ja tõele au andes peab nentima, et Läti koerad said nende ülesannetega väga hästi hakkama, sest tundus, et SK a ja b , s.t. koera ja koerajuhi vaheline suhe, oli kõigil päris hästi paigas. Antud koolitusel ei keskendutud ainult ühele võttele vaid tehti koerale selgeks, kuidas asja tegema peab ja siis kohe lisati juurde mingi segav faktor ja koer pidi kohe suutma teha seda, mida veidi aja eest talle selgitati. Mitmete võtete õpetamisel oli koolitajal välja pakkuda väga huvitavaid lahendusi ja kõik oli üles ehitatud sellele, et koer saaks aru tervikust, mitte ei võta võttes ühte osa omale kinnisideeks. Näiteks hantli toomine. Koer peab nägema tervikut, mitte keskenduma hantlile, mida ta seejärel ei raatsi kuidagi koerajuhile loovutada. Harjutusse peab sellisel juhul sisse tooma ka muid huvitavaid nüansse, et koer lõpetaks keskendumise ainult hantlile. Harjutusse lisatakse midagi põnevat, no näiteks ümber koonuse jooksmine, mis koerale meeldib ning mingil hetkel antakse talle ka võimalus hantlit tuua. No mida iganes.
Praktilise koolituse päevad olid päris pikad, kuid vaatamata sellele väga huvitavad ja köitvad. Koduteel oli, mille üle mõtiskleda.
)
)
No comments:
Post a Comment