Juba mitu aastat ei ole toimunud Eestis korralikku ja tõsist SK koolitust ning nüüd sai see viga parandatu. TAKO oli kutsunud meid koolitama Nina Manneri Soomest, kes hetkel oma koeraga kuulub nii Soome ja ka maailma parimate SK võistlejate hulka. Nina Manner on sõnakuulelikkust harrastanud juba 20 aastat. Hetkel võistleb Nina sõnakuulelikkuses aktiivselt 6-aastase bordercolliega Tending Hotspur „Ace/Ässä“, kellega on saavutanud väga häid tulemusi paljudelt tiheda konkurentsiga suurvõistlustelt. Nina ja Ace saavutusteks on SK MM 2010 individuaalne pronks, SK MM 2012 meeskondlik kuld, SK MM 2013 meeskondlik hõbe, SK MM 2014 meeskondlik kuld, samuti SK Põhjamaade Meistrivõistluste meeskondlik kuld 2011, 2012 ja 2013. Nina ja Ace kuuluvad soome SK koondislasi ühendavasse treeningrühma Valmennusrengas. Ace võistleb lisaks nii agilitys, jäljes kui mitmetel erinevatel päästealadel kõrgeimas klassis ning on ka seal kõikidel aladel saanud tšempionitiitli.
Nina jaoks on SK-s kõige olulisemaks koera hea motivatsioon ning suhtumine, samuti paneb ta suurt rõhku tehniliselt korrektsele sooritusele ning koera ja koerajuhi vahelisele heale suhtele, mille üheks eelduseks on selge ning aus koerajuht.
Kõike seda püüdis ta edasi anda ka meile. Pearõhk oli pööratud järgmistele põhimõtetele:
* koer peab kuulama ja täitma käsku
* koerale peab kõik olema selge "must valgena", midagi vahepealset ei saa olla
* koeral ja koerajuhil peab koos olema tore ja lõbus
* koer saab teha korralikult tööd ainult siis, kui ta on keskendunud
* koerale tuleb anda rohkem iseseisvust asjade väljamõtlemisel, mitte pidevalt aidata
* vabastamise käsk - see on igal pool väga oluline
* koerajuhil peab olema alati selge nägemus, millisena ta tahab näha koera sooritust (kui kriteeriumid ei ole paigas, siis ei ole ka head sooritust oodata)
Kui koeral oli probleem, siis kõigepealt Nina palus ette näidata, kuidas koer mingit harjutust teeb ning iga kord ta küsis, et kas selline sooritus on tavapärane ja kas koerajuht on sellega ka rahul. Koerajuhile jagati rida soovitusi ja nõuandeid ning seejärel prooviti koeraga uuesti sama harjutust. Harjutuse lõppedes küsis Nina uuesti, et kas koerajuht on sooritusega rahul. Ilmnes aga tõsiasi, et kahjuks lepime olukorraga, et kui koer juba veidi paremini teeb, siis oleme sellega väga rahul. Kuid perfektseks soorituseks ja kõrgete punktide saamiseks sellest ei piisa. Peame oma kriteeriumid kriitilise pilguga ise üle vaatama ja seadma need maksimaalsele tasandile.
Koolitus toimus kahel päeval ja mõlemat päeva alustasime tunnise loenguga: laupäeval kõrvalkõnni ning pühapäeval eseme äratundmise põhitõed. Kõrvalkõnd on koertele ja ka koerajuhtidele üks kõige suuremaid komistuskive. Ja elu on näidanud, et 10 punktist kõrvalkõndi praktiliselt polegi olemas, alati leiavad kohtunikud, et kuskilt jääb midagi puudu. Et kõrvalkõnd õnnestuks kasvõi 8 punkti peale, selleks peab ka see harjutus koera, ja ka miks mitte koerajuhi, jaoks olema lõbus. Kuna kõrvalkõnni skeemid on sageli pööraselt pikad, siis koer peab suutma selle sooritada kuni lõpuni keskendunult. Kõrva taha jäi hea väljend: "kui koer ei suuda keskendunult püsida põhiasendis koerajuhi kõrval 20 sekundit, siis ei suuda ta keskendunult teha ka kõrvalkõndi korralikult 20 sekundit". Sain sellest väljendist enda jaoks hea motivatsiooni laksu. Võib olla jääb siin mõnele arusaamatuks, mismoodi see väljend mind motiveerib, kuid las see jääb igaühe enda lahti arutada.
Eseme äratundmine seevastu oli Nina jutu järgi koera jaoks üks lihtsamaid harjutusi, kui õpetusega on alustatud õigesti. Meie koerte puhul selgus, et sageli on esimene faas selles õpetuses jäetud tegemata üldse või siis ei ole peetud seda piisavalt vajalikuks. Nimelt tuleks koerale kõigepealt selgeks teha, mis on ninatöö ja alles siis minna edasi. Meie koertest enamus tegi seda harjutust kui toomise harjutus ja kahjuks olid tulemused ka vastavalt õpetatule.
Koertega osales mõlemal päeval 12 paari (kelledest enamus osales kahel päeval) ning lisaks veel ka kümmekond inimest pealtvaatajatena. Tean, et Eestis on SK huvilisi palju, palju rohkem, kuid miks neid see koolitus ei huvitanud - ei oska sellele vastata. Tõsiasja oli kurb tõdeda, kuid kahjuks meie SK olukord hetkel on selline. Usun, et need, kes koolitusel osalesid, ei kahetse (vähemalt tagasiside on olnud küll väga positiivne).
Põhilised probleemid, mida käsitleti olid kõrvalkõnd, juurdekutsumise peatumised, eseme äratundmine, hantli hoidmine, ruutu saatmine, kaugjuhtimise asendid jne.. Kõik blogis kasutatud pildid on tehtud Lelet Kivioja poolt, suured tänud temale ilusate foto mälestuste eest.
Koolitusel olid ka pealtvaatajad aktiivselt kaasatud:
Ise osalesin mõlema koeraga. Kuigi alguses oli plaan osaleda ainult Itiga, kuid kuna olin võtnud kolm treeningkorda, siis pühapäeval selgus, et kahe korraga saime vastused kõigele, mida olin soovinud ning viimase treeningu sai Rika endale. Võib tunduda, et no mida Rikal veel õppida on, kuid eksite - on - ja kui palju veel! Rikaga võtsime läbi kõrvalkõnni probleemid ning Z skeemis samuti just probleemid kõrvalkõnniga. Sain enda jaoks väga häid näpunäiteid ning proovin neid nüüd ellu viia. Veel vaatasime üle Rika juurdekutsumise seisa peatuse asendi (on karjatamise asend). Ka siin sain nõuandeid, mida siiani pole keegi veel jaganud. Jätkame harjutamist ja vaatame järgmistel võistlustel, kas on ka abi olnud.
Itiga oleme SK-s algfaasis ja seega tahan kõike võimalikult õigesti alustada. Ei ole me veel kuskile kiirustanud ja püüame põhja igas asjas saada maksimaalse. Oleme veidi harjutanud kõrvalkõnni osasid. Ja esimene kohe, mis koolitajale silma hakkas, oligi keskendunud põhiasend. Kõrvalkõndi kui teha, sisi hästi lühidalt ja motiveeritult. Kuna oleme teinud maiustega, siis jätkame pikemaid lõike maiusega ja lühemaid ilma. Palju tuleb teha kohapeal pöördeid, et koer õpiks korralikult kasutama tagumist poolt. Selleks on hea õpetada koer millegi peal keerutama (keerutamiseks kasutab just tagajalgade tööd). No sellega me tegeleme ja Iti oskab juba veidi ka keerutada kausi peal. Kohapeal pöörded aitavad kaasa ka sellele, et koerale hakkab põhioasendis olemine meeldima.
Vaatasime üle ka Iti põhiasendisse tulemise. Kahjuks ei ole tal veel asend kuigi ilus (veidi viltu), kuid kuna tegemist siiski 6 kuuse kutsikaga, siis hetkel veel võib veidi andeks anda. Andeks andmised peavad siiski jääma teatud piiridesse ja tuleb hakata nõudma ka korrektseid sooritusi. Hea oleks seda kõike teha peegli ees, et mitte koera peale vaatamisega ise kõike ära rikkuda.
Järgmisena tahtsin teada, kuidas alustada nullist märki saatmise õpetamist. Laupäeval ei tahtnud Iti asjast eriti veel aru saada, kuid pühapäeval tegi juba paar sooritust väga ilusti (nagu oleks öö jooksul mõelnud asja üle). Kiiruse saavutamiseks kasutatakse kahte lelu ja alguses ongi esmatähtis saada koerale meeleolu, et märki jooksmine on vahva.
Küsisin üle ka kuidas õpetada märgi taga õige asendi võtmist. Seda on kõige parem teha klikkeriga ja läbi pakkumiste. Märgis asendi võtmiseks pean leidma meie kahe jaoks ühe salasõna, mis ütleb koerale, et just nüüd viskud märgi taha. Seega nüüd kõigepealt selgeks märki jooksmine ja alles siis hakkame lihvima asendit märgis.
Veel tahtsin teada, kuidas saada kaugjuhtimise seisa - istu asend korrektseks. No ja loomulikult olin juba ise valest otsast alustanud. Nimelt nii noore koera puhul ei kasutaks Nina veel abilist tagajalgade hoidmiseks. Ja taas uued soovitused ning nõuanded ning asi hakkas kohe ilmet võtma. Nimelt tuleb mul selle asendi saamiseks "istu" käsu asemel võtta teine käsklus.
Oli meil veel veidi arusaamatusi eseme toomisega. Nimelt enne minuni jõudmist aeglustab Iti märgatavalt. Siin soovitas Nina poolel teel anda vabastuskäsk ning võtta välja lelu - toimis.
No nii, õpetussõnu palju ja harjutamist on nüüd mõneks ajaks. Kohtume Ninaga juba novembris, eks siis paistab, kas oleme ka edusamme teinud.
Kaks päeva lendasid linnutiivul ja teise päeva õhtuks oli selge, et see ei jää viimaseks korraks, kui kutsume Nina siia koolitama.
Suured tänud kõigile osalejatele ja loomulikult Jannele, kes aitas kõigel räägitul osavõtjateni jõuda. Kohtumiseni järgmisel korral!
No comments:
Post a Comment