Ja nüüd siis midagi head! Nagu öeldud oli see võistlus meil Itiga esimene katsetus. Halli sisenedes oli neiu üsna ärevil, kuid õnneks seda ei põhjustanud võistlusnärv vaid hoopis toredad inimesed ja teised koerad, kellega oleks tore veidi lulli lüüa. Siiamaani on Iti suutnud päris hästi ümberlülituda, kui tööle hakkame, kuid kas see ka täna õnnestub, oli küsimärgi all. Platsile minnes oli iti tavalisest rohkem energiat täis, kuid oma kohale saime ilma viperusteta. Ja nüüd see kõik algas, ma isegi ei mäleta, ka solin veidi ka närvis või mitte.
Proovin selle võistluse edasi anda läbi Iti silmade ja tunnete.
1. Ligipääsetavus - 10p.
Oi inimesi ma armastan tohutult ja neid peab alati tervitama. Kuid millegipärast rihma teises otsas olev kahejalgne oli teist meelt ja käskis mul tasa ja targu istuda. Ok - tegin talle head meelt, loomulikult vastumeelselt, kuid väikese hetke pärast oli see kahejalgne väga õnnelik ja kiitis mind. No ju ma siis kümnesse panin. Kuid minu ja minu perenaise rõõmu varjutas meist vasakul olnud suur must koer, kes järsku tegi hirmus koledat häält ja nagu selgus lausa hammustas kohtunikku. No selline asi ehmatas mind küll ära ja kuidagi kõhedaks muutus see olemine seal suurel platsil, parema meelega oleks tahtnud sealt kiiresti ära minna, kuid kes siis minuga arvestas. See suur must koer eemaldati võistlustelt ja siis tuli üks teine tädi ja tahtis, et me läheksime selle suure koera koha peale, et ei jääks nii suurt vahet. Oi ei, seda ma küll ei tahtnud, et täpselt sama koha peale, ma ju kartsin seda kohta. Õnneks minu perenaine hakkas ka vastu ja meil õnnestus veidi eemale siiski jääda.
2. Püsilamamine - 10p.
Ah see on see koht, kus saab rahulikult omi mõtteid mõlgutada. Kuid ega mu mõtted olid üsna ärevad, sest intsident eelmise võtte ajal oli mind veidi rivist välja viinud. Aga õnenks oli midagi toredat platsi servas, keegi roomas fotoaparaadiga mööda maad - vot teda peaks küll tervitama minema. Oi rihm läks pingule - järelikult ei ole lubatud. No nüüd olid mu mõtted peas küll täiesti segamini, võta siis kinni, kuidas see lamamine täna tehtud saab. Mind käsutati korralikult kõrvale ja peagi anti lama käsklus - täitsin käsku nagu kord ja kohus. Kui pool aega oli lamatud, siis tekkis soov vaadata, mida see Twist seal muudkui toimetab ja loomulikult, et seda näha, pidin veidi asendit muutma. Ei tea, kas kohtunik ei pannud tähele, et olin puusale vajunud, kuid hinde andmisel ütles ta minu perenaisele, et algklassis ta ei tarhvi, kui koer ringi vaatab ja veidi nuusutab maad. Lõpuks saime sealt platsilt lahkuda ja platsist väljaspool ootas mind lelu.
3. Kõrvalkõnd - 9p.
Peagi olime platsil tagasi ja ups, nüüd lausa üksinda - no välja arvatud mõned kahejalgsed. Perenaine ütles mulle, et nüüd pean hakkama talle ilusti otsa vaatama mõnda aega. Aga see rihma otsas käimine mulle üldse ei meeldi ja seepärast ma veidi jonnisin ka. Mõnel pöördel jäin jalgu ja peatumistel kippus pepu veidi viltu vedama. Aga ma alles õpin ja järgmine kord püüan paremini.
4. Liikumiselt lamama minek - 9p.
No seda ma oskan, kuid mu perenaine ei oska - ta olevat aimatavalt kehaga mõjutanud, mida mina küll tähele ei pannud. Ma ei vaja mõjutamist - ma oskan seda ise teha.
5. Juurdekutsumine - 9p.
Oi nüüd saab kiiruse üles. Saingi ja kahjuks ei saanud korralikult pidama ja põrkasin vastu perenaist. Aga vahva oli joosta üle terve platsi.
6. Liikumiselt seisma jäämine - 10p.
Ok, nüüd peab ennast kokku võtma, muidu jääb mulje, et kohtuniku hinnete raamatus peale 9 punkti muid hindeid ei olegi.Ja hakkama sain - kümme tuli nagu nalja.
7. Tõkke võte - 10p.
Oi seda ma oskan ka hästi ja mulle meeldib hüpata. Vau - taas kümnesse.
8. Üldmulje - 10p.
No mida muud see kohtunik ikka mulle annab, ma olin ju nii püüdlik, rõõmsameelne, energiline - oi ja mida veel. Kohtunik ütles mulle, et minust võib asja saada- panen kõrva taha.
Ja oligi meie võistlus läbi. Ma ei saanud arugi, et midagi oleks olnud teisiti, kui igapäevastes tegemistes. Igatahes päris vahva oli, seda võiks korrata.
Peagi järgnes autasustamine - minu elus esimest korda ja ega ma teadnudki, mis asi see on. Vaatasin, et kõik na õnnelikud ja rõõmsad, no ju siis midagi toredat peab olema. Meid paigutati kahe koera vahele. Hiljem sain teada, et see on koht võitjale - ah soo, s.t., et mina võitsin! Nojah, sain kokku 191 punkti ja tuli välja, et seda oli rohkem, kui teistel, s.t. et saime 1. koha. Perenaisele anti igasugu asju kätte ja mulle sokutati ka mingi pael kaela, mille otsas rippus mingi läikiv asi. Selgus, et olin saanud oma elu esimese medali - ilusa kuldse ja punase paelaga. Ja vähe sellest, minus nähti nii palju potentsiaali, et minule anti ilus suur sinise kollasega rosett, mis pidi tähendama, et minusse usutakse ja minust loodetakse ka tulevikus midagi kuulda: "Tulevikulootuse rosett". No kas nüüd nina üles kergitada? Ei ma seda ei tee, mina olen üks lustakas ja energiline plikatirts, kellele sõnakuulelikkus täitsa meeldib ja ma teen seda naudinguga.
No comments:
Post a Comment