Seekordsed
Eesti Meistrivõistlused Agilitys toimusid Saaremaal Suure Tõllu
puhkekülas, korraldajaks Koerteklubi Aktiiv. Olime ka meie kohal.
Ilm tõotas tulla kuum ja päikeseline. Koht meistrikate
läbiviimiseks oli suurepärane nii võistlejatele kui ka
pealtvaatajatele. Kohtunikuks oli Bonnik Berthelsen Taanist.
Meistrikatele oli registreerunud üsna arvestatav kogus koeri, seega
konkurents tõotas tulla tõsine.
Üllatus
oli suur, kui valmis hüpperada – tundus teine kuidagi lihtne. Ja
veel suurem oli üllatus, kui saime teada raja kiiruse – 3,2m/s!
Tõkkekõrgused olid keskmised, mis mulle väga meeldis. Ei ole ma
maksimaalsete hüppekõrguste pooldaja. Ega kohtunik pole midagi segi
ajanud, tegemist ju siiski Eesti meistrivõistlustega? Kuid ei olnud
midagi segi aetud, see oligi meistrikate hüpperada ning ega ka
agility rada midagi rasket olnud – keskmine A2 rada, kui sedagi.
Kuna võistlejaid oli palju, siis oma järjekorra ootamine võttis
üsna kaua aega.
EMV
hüpperada – 5kp., 13. koht.
Vanameister tegi mulle rajal tõelise üllatuse – ta jooksis
rõngast mööda. No oli see rõngas veidi kummalise väljanägemisega
ja ju siis Rika arvas, et see on mingi vale asi. Kuid mööda ta
jooksis ja 5kp. kukkus. Muus osas oli aga rada suurepärane.
EMV agilityrada – 0kp., 8. koht.
Rada oli tõesti ilus ning jäin igati Rika sooritusega rahule.
Lõppkokkuvõttes tõusime Eesti Meistrivõistlustel 7. kohale. Üldse
osales maksi klassis 30 koera. Seega igati hea tulemus arvestades, et
Rika pole ju enam esimeses nooruses.
Laupäeval
oli A3 klassile ka kolmas rada, kus saime 0 tulemusega lausa 4. koha.
Kahjuks sellest rajast video puudub, sest kaameramees oli
jäädvustanud mulle ainult musta ekraani tausta häälega. Selle
raja puhul aga näitas kohtunik juba teist palet. Raja raskusaste oli
hoopis teisest puust kui seda meistrikate rada ning järsku muutusid
hüppekõrgused ka maksimaalseteks, mis arvestades kuumust oli koerte
jaoks küll liiast. Kiiruski tõusis veidi. Kuid vaatamata raskematel
tingimustele jooksime raja kenasti lõpuni. Kahju, et videot ei ole,
sest meil oli rajal mitu kriitilist momenti, mis aga tänu suurele
kisale ära sai päästetud. Pakkusime rahvale toredat vaatemängu.
Laupäevaste
jooksudega jäin väga, väga rahule – Rika on mul
ikka tõeline kullatükk!
No comments:
Post a Comment