Täna oli plaan külastada kõrgetes mägedes asuvat linnakest nimega RONDA. Tee sinna oli ikka väga kurviline, kord kurv vasakule, siis jälle paremale ja aknast vaadates olid ainult sügavad kuristikud. No võib oletada, mis sees toimus. Kõrgus merepinnast võttis aina tuure ja kohati olime kohas, kus kõrgus merepinnast oli juba 1065m, mis oli ka selle teekonna kõige kõrgeim punkt. Kilomeetreid Marbellast Rondasse oli vaid 67, kuid sõitsime seda pea 2h. Kohale jõudes võttis meid vastu päikeseline ja soe Ronda. Hispaanias on sellel ajal justkui talv ja meid oma suviste riietega vaadati kui võõrkehasid. Ise nad käivad saabastega, kellel paks kampsun, kellele lausa jope seljas. No kui on talv, siis peavad ju nemadki saama millaski selliseid riideid kanda. No meie olime igati suviselt, igatahes paljaid käevarsi ei kohanud me, peale meie, kellelgi.
Esimese asjana otsisime üles turismiinfo punkti, et saada ülevaade, kus oleme ja mida siis külastada ning vaadata. Kohale jõudes sõitis selle ette väike lahtine bussimoodi asjake ja kohe oli selge, et sellega saaks ehk teha ekskursiooni linnas. Mõeldud - tehtud ja juba me meeskond bussis oligi. Ega sinna peale meie rohkem mahtunudki, isegi lapsevankri saime taha otsa peale sokutada. Ja sõit võis alata. Ekskursioon pidi kestma tunnikese ja vahepeal pidi tehtama ka peatuseid, et saaksime huvitavamate kohtadega lähemalt tutvuda ning fotomeenutusi teha. Ekskursiooni lõppedes olime kõik veendunud, et ise me nii palju poleks suutnud näha (poleks osanud leidagi) ning lapsed ei oleks suutnud nii pikki vahemaid jalutada.
Linna suurim vaatamisväärsus oli sild, mis ühendas uut ja vana linna. Sild on ehitatud 1793. aastal. Tänu bussiekskursioonile sattusime kohta, kust saime sellest sillast suurepärase ülevaate.
Külastasime linna raekoda või mis iganes ta oli (igatahes kus linnavalitsus asub),
Araabia kuninga elukohta (kunagi olevat ta seal elanud),
Araabia saunu (mõistagi vaid varemeid)
ja ringisõites nägime linnulennul kogu linna ära.
Mõnusa päeva Rondas lõpetasime maitsva lõunasöögiga tänavakohvikus.
Tagasisõit koju kulges tunduvalt kiiremini, mäest alla läksime 1h ja 15 minutit.
Koju jõudes oli kell alles sealmaal, et võiks midagi veel ette võtta. Ja nii me Kättliniga otsustasimegi minna tegema tutvust suure kaubanduskeskusega La Cańada (hääldatakse La Canjada). Minu jaoks oli see päris huvitav shopingu tuur, sest väga palju oli uusi ja huvitavaid brande.
Ja nii sai taas üks päev õhtusse.
No comments:
Post a Comment