Seekordne võistlus toimus tavapärasest erinevas kohas. Kohale
jõudmiseks olid olemas vaid koordinaadid, mis aga minule mingiks
abiliseks ei olnud, sest olin unustanud navigaatori Tallinna ning
kahjuks ei tunne ma Saaremaad läbi ja lõhki, mida oletas
korraldaja. Vaatsin küll kaardi pealt ning tundus kõik selge, kuid
sõitma hakates eksisin totaalselt ära. Ühtäkki
leidsin ennast keset metsi ja ei ühtegi silti kuskil. Olin ikka
päris paanikas, sest mul ei olnud õrna aimugi, kuhu suunas jätkata.
Helistasin korraldajale ja õnneks võeti telefon vastu. Minult
küsitakse, kus sa oled – hea küsimus, kui ma vaid ise teaks kus
ma olen! Siis juhatatakse, et sõida sinna ja sinna, kuid kuidas ma
sinna saan, seda ettekujutust mul ei olnud. Hakkasin huupi kuskil
suunas sõitma ja lõpuks sain tagasi Kuressaare maanteele. Lõpuks
kohale jõudes oli minu stressitase ikka laes ja kindlasti sai
sellest osa ka taga puuris olnud koer. Korraladajad peaksid ikka ette
nägema kõik variandid, mitte arvama, et ainult koordinaadid aitavad
kohale jõuda.
No nii, kohale sain ja võistlus algas ka koheselt. Ütlen
ausalt, et olin hämmingus platsi osas. Kui siiani on Saralaste
Agilityklubi SK võistluste platsid olnud superhead, siis seekord
seda öelda ei saanud (RV võistluse korral oleks võinud olla
paremad tingimused). Muru oli küll niidetud, kuid võililled
õitsesid ja näiteks äratundmise esemeid muru seest koer ei
näinud (endalgi oli raskusi nende nägemisega). Ja takkatipuks oli
kohtunik meil seekord karguga – uus kogemus!
Aga aitab stressitrekitajatest, läheme üle võistluse juurde.
Võistluse alguseks oli ilm muutunud päikeseliseks ja palavaks,
kuigi hommikune ilm oli super võistluse jaoks. Ilma vastu aga ei
saa. Meie Itiga astusime võistlustulle kolmandana (üldse oli 4
võistluspaari) ning võistlus algas individuaalvõtetega. Iti ei
olnud kõige paremas meeleolus, kuid enam ei olnud midagi teha.
1. Juurdekutsumine – 9,5p.
Iti poolt väga ilus sooritus.
2. Kõrvalkõnd – 8p.
Siin oli Iti üsna hajevil, kontakt tahtis kaduda, kuigi mingil
hetkel asi paranes. Päris korrast ära oli tagurpidi kõnd, mis
muidu õnnestub Itil väga ilusti. Ju siis täna ei olnud õige päev.
3. Eseme äratundmine – 9p.
Esimese ehmatusega kihutas Iit esemetest mööda, kuid kui sai kohe
aru oma veast, tuli esemete juurde tagasi ja tegi väga ilus
soorituse.
4. Kaugjuhtimine – 8p.
Ei saagi aru, miks nii palju punkte maha võeti. Vaid ühe asendi
juures oli näha väikest edasi liikumist, kuid teised asendid püsis
paigal. Võib olla ei meeldinud kohtunikule Iti käppade asend istu
asendi puhul?
5. Suunatud toomine – 5p.
Väga ilus märki jooks ja peatus ning asend. Kuid siis vana viga –
hantli järele saates keerab ennast üle ja tahab minna keskmise
juurde. Sain ta sealt ära ja suunata õige hantli juurde, kuid viga
oli tehtud ja punktid räägivad iseenda eest.
6. Uwe võte – 10p.
No nüüd Iti andis küll tuld ja sai suurepärase sooritusega
hakkama, tõeliselt ilus sooritus. Seega midagi me oskame ka väga,
väga hästi.
7. Z skeem – 8p.
Kõrvalkõnd oli väga närviline ja hajevil, asendid olid õiged
veidi ehk loiud.
8. Ruutu saatmine – 0p.
Ja tuligi tänase päeva nael. Kõik läks nihu ja midagi ei olnud
teha. Miski vedas koera paremale, sain ta küll ringi sisse, kuid
ruutu saates jooksis kohtuniku suunas ja läks platsil välja. Lõpuks
siiski läks ruutu, kuid taas liiga taha, kuid ega õige asend ruudus
enam aidanud kah poleks.
Ja nii meie individuaalvõtted tehtud said, mõni superilusti, teine
jälle kehvemini. Jäänud olid veel püsivõtted.
9. Rühmas istumine – 9,5p.
See sujus päris ilusti-
10. Püsilamamine ja juurdekutsumine – 8p.
Lamama minek teisest käsust. Uskumatu, et 3 koera vajasid teist
käsku. Nii see kahjuks oli ja kaks punkti kadus nagu niuhti.
Lamamine iseenesest oli ilus ja juurdekutsumise kohta ei saa ka
ühtegi halba sõna öelda.
Kokkuvõttes 231p. Andis meile II järgu ja isegi 2. koha. Seekord
siis sedasi, loodame et järgmine kord paremini.
Kuid ma ei saa jätta mainimata, et minu hinge jäi kraapima
autasustamise tseremoonia. Ege ja Gitta said esimest korda SK3
klassis I järgu, võitsid võistluse ja said ka C ACIOBi.
Autasustamisel anti Egele kogu kraam kätte ja ei ühtegi sõna suure
saavutuse eest. Saada CACIOB , see juba on midagi. Olen selliseid
situatsioone ise üle elanud ja tean, kui kurvaks see teeb, et
tegelikult seda ei väärtustata. Kogu maailma peaks kuulma, et keegi
on millegi suurega hakkama saanud! Miks siis korraldada RV võistlust,
kui seda esile ei tooda?
Läksime nüüd hoopis ujuma, et kõik mustad mõtted peast välja heita ja peale seda naasime koju, kus nautisime mõnusat suveilma ja tegime veel veidi aiatöid. Igati kordläinud nädalavahetus.
Läksime nüüd hoopis ujuma, et kõik mustad mõtted peast välja heita ja peale seda naasime koju, kus nautisime mõnusat suveilma ja tegime veel veidi aiatöid. Igati kordläinud nädalavahetus.
No comments:
Post a Comment