REEDE 14. VEEBRUAR - ESMASPÄEV 17. VEEBRUAR 2025

 Esimene iseseisev hindamine Milaanos, Itaalias

Olles käesoleval aastal Sõnakuulelikkuse Maailmameistrivõistlustel Norras kohtunik, siis oli arvata, et tuleb mitmeid kutseid enne MM-i ka mõnesse huvitavasse kohta tulla hindama. Ja esimene kutse oligi Itaaliasse. Loomulikult oli üsna suur mure hinges - kass ikka saan hakkama? Pole ma ju iseseisvalt kuskil, peale mõne Eesti võistluse ja korra Lätis, hinnanud. Suur mure oli, et mul ei ole ju kogu hindamise süsteem peas, s.t., et kui palju punkte millegi eest tuleb anda. On ju kindlad punktid, mis teatud asjade eest saab anda. Mõned asjad, nagu näiteks kõrrvalkõnd, on rohkem selline visuaalne hindamaine. Teatud vigade eest on kindel skaala, kuid see mind eriti ei hirmutanud. 

No nii, nüüd siis tuli usinasti hakata reegleid läbi töötama, et kõik hindamise kriteeriumid saaks nii selgeks, et poleks mingeid spikreid vaja. 

Reede 14. veebruar

Lõpuks oli aeg teele asuda. Seekord  reisisin üksi ja eks väike vaprusevärin ikka oli see küll. Pelgasin veidi, et kuidas saan hakkama lennukipiletitega, pardakaartidega jne. Kuna aga Tallinnast läks otse lend Milaanosse ja mõni kuu tagasi alles sai lennatud sama marsruuti, siis sujus lennureis kenasti.

Lennujaamas oli mul vastas üks noormees, kes viis mind sihtkohta. Autos olles tänasin kõige vägevamat, et olin ikka reisikindlustuse teinud. Noormehe sõidustiil oli selline, et hoidsin hambad ristis ainult kramplikult istmest kinni. Lõpuks üritasin veidi rahulikumalt näida, sest noormees oli oma sõiduoskuses rohkem kui kindel. 50 alal sõitis ta minimaalselt 80km/h ja kui oli lubatud 100-120km/h, siis tema kiiruseks oli 160-170km/h. Ja need järsud pidurdamised - oh elamus missugune. Pärast selgus, et noormehe  nimi oli Lorenzo ja ta oli korraldava klubi boss.

Kohale jõudsime kuskil kella kahe paiku. Ilm oli vihmane ja ega soe ka eriti polnud. Siis öeldi mulle, et hotelli saab alles peale kella kuut õhtul. Peremeest ei pidanud varem kohal olema. Ja seega pandi mind mingisse putkasse ootama. Läks tund, teine ja keegi ei tee minust väljagi. Ei tunta huvi kas ma tahaks süüa, kas tahaks tualetti minna jne. Ausalt pisar tuli silma, sest lõpuks hakkas mul seal istudes päris külm. Mingil  hetkel tuli üks neiu ja nägi minu pisaraid ning küsis, et milles asi. vastasin, et mul on tunne, et ma ei ole siin üldse oodatud, keegi ei tee välja, kas mul on ka mingeid soove. Mõne aja pärast kutsus seesama neiu mind välja ümbrusega tutvuma. Vihma sadas ja ega mul polnud ju vastavat riietustki. Nägin ära võistlusplatsid. Kõrval platsidel käis agar treenimine. Sain tuttavaks ka liikumisjuhtidega. Kohale jõudis ka teine kohtunik, kelleks oli kohalik kohtunik Clemento Crosso. Tema oli küll väga meeldiva olemisega mees.

Lõpuks jõudis kellaaeg sinnamaale, et oli aeg minna hotelli. Selgus, et ka liikumisjuhid ja mõned abilised elasid samas hotellis. Ja hotellis selguse, et selles ei ole hommikusööki. No üks üllatus teise järel. Tuba oli täitsa talutav ja õnneks õhtul viidi sööma ka. Eks siis paistab, mis hommikul saab. 

Laupäev 15. veebruar - esimene võistluspäev

Täna oli mul suur au hinnata ja imetleda Itaalia sõnakuukelikkuse super taset. Nii palju suurepäraseid sooritusi ja suurepäraseid koeri.

Minu tänased fantastilised abilised Itaalia sõnakuulelikkuse kvalifikatsioonivõistlustel. Eliisa ja Eliisa - suured tänud suurepärase koostöö eest.

Palju õnne võitjatele: Emiliana Cirelli, Christian Asirelli ja Valentina Balli. Teil on imelised koerad ja teie koostööd oli suur rõõm nautida. Edu kõigile homseks.

Pühapäev 16. veebruar

Täna taas uue hooga. On taas suur nauding näha nii palju suurpäraseid sooritusi. Võistluste korraldus oli väga hea, liikumisjuhid ja kõik abilised olid suurepärased - suur, suur tänu kõigile

Suured, suured tänud taas kahele Eliisale ja Eleonorale Tänu teile hakkasin isegi aru saama sõnakuulelikkuse väljenditest itaalia keeles

Tänase päeva võitjad olid Valentina Balli, Christian Asirelli ja Luca Bartelloni. Palju, palju õnne teile kõigile.

See oli minu esimene iseseisev hindamine nii kaugel Eestist ja samas oli see esimene tuleproov juulis toimuvatele Sõnakuulelikkuse Maailmameistrivõistlustele Norras. Sain palju, palju kogemusi ja ideid, kuidas kohtunik peaks hindamisel mingi võtte ajal asetsema, mida eelkõige jälgima jne.

Mälestuseks tore kingitus - laualamp.

Tagasisõitu koju alustasin 17. veebruari hommikul. Noormees, kes mul vastas käis viis mind ka tagasi lennuväljale.