Wednesday, September 14, 2011

LAUPÄEV, 10. SEPTEMBER 2011

Agility võistlused Pärnus.

Korraldaja: Pärnumaa Koeraspordiklubi Minu Sõber
Kohtunik: Redas Masiulis (Leedu)
Toimumiskoht: Tammiste plats

Olime Rikaga ka end kirja pannud ja eesmärk jällegi minna trenni tegema. Eelnevalt oli olemas info, et rajad on jälle rasked, mille peale nii mõnigi ütles, et kas veel enamat saab olla kui oli Luigel. Meile rasked rajad sobivad. Seega läksime võistlustele vastu taas ilma närvipingeta - läksime lihtsalt trenni. Kohale jõudsime A2 klassi teise raja lõppedes, seega jäi veel piisavalt aega jalutada ja koera soojendada ning ka A2 klassi teist jooksu vaadata. Ei olnud see rada midagi nii raske. Üllatuseks oli aga, et rajad lõppevad kuskil platsi keskel, võib olla uus mood? Peagi oli A2 võistlused läbi ja hakati ehitama meie jaoks rada.

Esimene rada. Täiesti normaalne agility rada, ei midagi üle mõistuse. Mõnes kohas tundus, et takistuste vahe on kaheldav, aga eks tuleb hakkama saada. Rada oli hea joosta koeraga, kes eemaldub hästi, seega Rikale sobiv. Jätsin Rika starti ja ise läksin juba poomi juurde valmis. Tõke peale poomi oligi sellel rajal meie jaoks kõige suurem pähkel. Kuid leidsin selle jaoks hea lahenduse (tõstsin koera lihtsalt üle tõkke). Edasine oli ainult jooksmine. Igal pool, kus vähegi oli võimalik, võtsin kasutusele maksimaalsed riskid koera saatmiseks kaugelt. Sellel rajal kõik võetud riskid õigustasid ennast.



Teine rada. Siin tundus kohe alguses meie jaoks olema probleemiks tunnelisse 5 saamine. Ja saatuslikuks see meile ka sai. Andsin peale tõket 4 käsu tunnel, kuid koer nägi silmanurgast kõrval olevat tunnelit ja sinna ta kadus. No nii ta läks. Kahjuks siin muutsin oma esialgset kavatsust ja rajale minnes tegin muudatuse, mis aga sai saatuslikuks. Kes teab, kuidas oleks läinud, kui oleksin ikkagi kohe esialgselt planeeritud lahenduse teinud (ei tasu kunagi muuta esialgseid otsuseid). Edasi aga jätkasin rada nii nagu olin planeerinud ja taas kõik riskid õigustasid ennast. Küll on hea, kui koer oskab iseseisvalt kontaktpindu ja slaalomit. Nagu alati on Rika väga tubli, probleemide tekitaja olen mina. Ja mul on väga hea meel, et oleme taas agility radadel tagasi.

No comments:

Post a Comment