LAUPÄEV, 2. JUULI 2016

Meenutusi SK MMist ja reisimuljeid

Viies päev, 02. juuli - teine poolfinaalide  päev_Iti päev

Hommikune äratus oli väga varajane, sest Moskva liikluses on, olenemata kellaajast, meeletud liiklusummikud ning vahel kulus meil 23km läbimiseks lausa 1,5h ja liikluskultuur, nendes ummikutes, see on midagi enneolematut. Seega parem karta kui kahetseda. Jõudsime kenasti kohale ja jäi veel piisavalt aega koeraga jalutada ning kontakti võtta. Enesetunne oli suurepärane, Iti oli heas meeleolus ja miski ei viidanud sellele, et midagi võiks viltu minna.

Olime täna üheksandad startijad, seega ega palju ettevalmistusaega polnud. Väga meeldiv ja liigutav oli enne platsile minekut liikumisjuhi (Anna Vinogradova) käitumine, kes tervitas kõiki kättpidi ning soovis edu. Ametlikud protseduurid tehtud (kohtunikele võistlusnumbri näitamine, informeerimine käskudest) läksime esimese võtte (juurdekutsumine) alguspunkti. Meie algus oli super, sest selle võtte eest saime mõlemalt kohtunikult 10p.. Kuid sellega meie kaunis etteaste ka lõppes. Järgmine võte oli edasi saatmine ja sealt ruutu saatmine. Imeilus edasi jooks ja peatus ning sealt nüüd ruutu. Kahjuks sai Iti millestki valesti aru või oli ta vales meeleolus, s.t. et oli valmis kuskile tormama ning ei keskendunud korralikult, et kuulata korralikult  minu käsku ning vaadata mida näitan. Olles andnud käsu pani Iti umbluu kuskile jooksu (jooksis kohtunike taha). Sain ta küll ühe lisakäsuga õigele trajektoorile tagasi ja sealt ilusti ruutu, kuid viga oli tehtud. Peatus ruudus, mida ma kõige rohkem kartsin, õnnestus nii ilusti, et lausa pisar tahtis silma tulla, et miks see trajektoor pidi untsu minema? 

Järgmisena oli kõrvalkõnd, mis esimeses pooles oli täiesti käest ära, kuid kõrvalkõnni teises pooles võttis neiu ennast kenasti kokku ja suutis selle osa teha suurepäraselt. Ka tagurpidi kõnd ei olnud kõige hullem. Veel oli jäänud selles ringis Z skeem, kus kõik peatused olid ilusad, kuid kõrvalkõnni eest võeti taas punkte maha.



Nüüd siirdusime teise ringi, kus esimese võttena oli eseme äratundmine. Imeilus minek esemete juurde, väga ilus otsimine ja samailus tagasitulek, kuid sellegipoolest saime 0p.. Mis juhtus? Kahjuks liiga energilises tuhinas jõudis Iti naksata ühte valet eset (naksamine oli nii tugev, et kuulsin seda ka ise) ja oligi kõik. Järgmisena oli UWE võte. No siin juhtus midagi sellist, mis jätab minu silmi musta pleki selle ringi liikumisjuhi tööst. Iti on, võrreldes kõigi teiste borderitega, tunduvalt väiksem ja teda taheti panna hüppama sama kõrget tõket, mida hüppasid koerad, kelle turjakõrgus oli keskmiselt üle 50cm (Itil vaid 45cm). Liikumisjuht suunas meid starti ja abiline oli valmis juba hantleid panema, kui liikumisjuht küsib, et kas tõkke kõrgus on sobiv! Loomulikult ei olnud ja nüüd hakkasid liikumisjuht ja kohtunikud vaidlema, mida teha, kas ikka muuta kõrgust ja terve selle aja pidime ootama ja jälgima seda segadust. Lõpuks siiski vähendati kõrgust ja saime alustada. Imeilus jooks koonuse juurde ja imeilus ringi jooksmine ümber koonuse ning peatus. Nüüd aga nägin koera silmist, et asi on jama, sest Iti vaatas hetkeliselt paremale, kus oli kinnine tõke ning koheselt öeldi lahtine tõke, mis jäi Itist vasakule. Andsin korralikult käsu ja ka näitasin korralikult, kuid ta oli enda jaoks lukustanud parema hantli ja oli hetkeliselt meeleolus, kus ta ei kuule ega näe mind, ta ootas ainult, et mingi hääl kostuks ja ta saaks söösta kuhu iganes ning nii juhtuski. Sain ühe käsuga ta õigesti suunatud ning ta läks õige hantli juurde ning lõpetas võtte korralikult, kuid ikkagi üks kohtunik andis 5p. ja teine 0p. (mille eest? - seda imestasid paljud). Arvati, et liikudes õige hantli juurde ületas ta hantlite liini, kuid videolt on näha, et seda ei juhtunud. Kahju! Jäänud olid veel suunatud toomine ning kaugjuhtimine. Suunatud toomises, lõpus põhiasendisse tulles, veidi kohendas haaret. Kaugjuhtimises kerge nihkumine.



Lõpptulemuseks punktisumma, mis esialgu ei andnud isegi järku. Ei oskagi öelda, kas kurvastada või olla rahul! Tegelikult olen väga rahul Iti sooritustega. Oli see ju Itile esimene kord üles astuda suurvõistlustel ning vaatamata ebaõnnestumistele saime hea kogemuse. See, et koera meeleolu ei olnud õige, on ainult minu süü, sest väike ebakindlus oli minus siiski olemas ja see kandus hetkeliselt ka koerale üle ning keskendumine ei olnud enam see, mis peab. Tiimide ruumis trenni tehes oli ümberringi oi kui palju häirivaid faktoreid ja Iti ei lasknud ennast millestki häirida – aga mina olin ka pingevaba!

Võistluspäeva lõpetasid püsivõtted. Iti jaoks on väga nõrk koht, kui keegi selja taga liigub ja nii läks ka seekord. Istumine sujus ilusti, kuigi 3 kohtunikku sedasi ei arvanud, sest võtsid veidi punkte maha. Iti istub nagu raudnael ja vaatab vaid veidi ringi. Eks seda ringi vaatamist saab tõlgendada mitut moodi ja seda ongi nähtavasti tehtud vastavalt oma oma tõlgendusele. Ja siis algas teine osa. Iti oli esimene koer, kes pidi lamama minema ja kui liikumisjuht hakkas tema taha jõudma, siis vaatas ta kahtlustavalt selja taha ja ei kuulnud minu lama käsku (tuli anda lisakäsk). Edasi sai ta lamamisega ja juurdekutsumisega aga suurepäraselt hakkama.

Lõpptulemuseks 212p. ja III järk. See ei ole kindlasti punktisumma, mille järgi läksime. Nüüd on mille üle järgi mõelda ja teha uusi treeningplaane.

dogsportvideo.net video Iti sooritustest leiab SIIT

Mis kokkuvõtte ma sellest võistlusest saan teha, s.t., mis plussid ja miinused?
Õnnestumised:
juurdekutsumine  kogu võte
edasi jooksmine - peatus ruudus - kõrvale tulemine - väga head kiirused
tagrurpidi kõnd päris korralik
Z skeemis kõik õiged asendid ja päris korralikud asendid
eseme äratundmise võttes head kiirused
UWE võttes head kiirused ja ilus peatus
suunatud toomises väga head kiirused ja super hantli haaramine

Ebaõnnestumised:
meeleolu
kõrvalkõnd
esemed kindlaks
asend märgis paremaks - lõpus haarde parandamine
UWE võttes parem kaar ümber koonuse - keskendumine
kaugjuhtimises paigal püsimine
püsistumine

Tänase päeva võitjaks tuli Galina Feodorova Venemaalt (289,25p.). Kuid päeva suurüllatajaks oli hispaanlane, Jesus Martin Gonzalez, kes oma labradori retriiveriga saavutas 2. koha (282,5p.). See oli tõesti välk selgest taevast ja kõigil oli selle üle väga, väga hea meel. Kolmanda koha saavutas Carita Kuparinen Soomest (280p.). Tänase päeva saak oli 13 I järku, 9 II järku ning 10 III järku. 5 koera jäid järguta ja 2 koera diskvalifitseeriti. Need kaks koera olid jooksukate koerad, kes võistlesid viimastena ja mõlemale sai saatuslikuks hetkeline ringist väljumine kahe võtte vahel. Kuna mõned võtted olid väga platsi piirjoone ääres, siis peale võtet koera kiites tegid koerad veidi suurema auringi ja läksid üle platsi piirjoone ning sellest piisas. Kõige kurvem selle asja juures on aga see, et sellist platsilt hetkelist lahkumist nägin ma ka eelmistel päevadel ja siis ei juhtunud midagi. Ka sel korral poleks kohtunikud asjale tähelepanu pööranud, kuid seda tegid pealtvaatajad, kelle seas istus ka peakohtunik. Kuna kohtunikud oleksid asja sinnapaika jätnud, siis pealtvaatajate protest sundis peakohtunikku minema platsile ja asja arutama. Tulemuseks oli, et võistlejad võivad võistlust jätkata, kuid tulemust kirja ei saa.
 

Autasutamise tseremoonia oli erinev sellest, millega läbi aastate harjunud oleme. Kui tavaliselt anti kõikidele antud päeva võistlejatele diplom, hinneteleht ja veel midagi, siis seekord märgiti ära vaid 10 esimest, kes said päris korralikult meeles peetud. Ja tegelikult oli see palju ilusam lahendus, sest oi kui kehva on olla nendel, kes on viimased ja kui sind siis kutsutakse ette ja tuntakse kaasa, et seekord veidi ebaõnnestus, kuid järgmine kord paremini. Nüüd tundsime kõik ennast just nii nagu oleks millegi suurega hakkama saanud ja seda me ju olime.

Päeva lõpetas Gala õhtusöök, mis toimus kompleksi kolmandal korrusel asuvas restoranis, mis võistluspäevadel oli suletud. Nagu ma juba varem olen maininud, siis ka nüüd ei saa mööda minna sellest, et kui Moskvas midagi tehakse, siis ikka väga suurejooneliselt. Sellist bändiga galaõhtut ei ole varem olnud (vähemalt mina ei mäleta). Elvis Presley meloodiad haarasid rahva kaasa ja hoogne tants kestis hilistundideni. Menüü kohta ei saa ka ühtegi kriitilist märkust öelda. Kuid üks kummaline asi siiski. Nimelt, kui toodi soe toit, siis see serveeriti lauas üle ühe, teised jäid ilma. Ootasime päris tükk aega ja siis ütlesime toidu saanud lauanaabritele, et hakaku sööma, sest toit jahtub ära. Mõne aja pärast tulid teenindajad uuesti taldrikutega ja nüüd pandi see nende ette, kes eelmise ringiga ilma jäid. Ja mis selgus! Esimese ringiga serveeriti kala ja teise ringiga kana. Minul vedas, sest sattusin teise ringi ja sain kana (kala ma ei söö). Magustoiduks toodi suured kausitäied maasikaid, mis sel ajal olid Moskvas väga populaarsed (neid müüdi teeäärtes igal pool). Lahkusime ka päris hilja ning üsna lõbusas meeleolus.