Finaal
Äratus 6.00. Eelmisel õhtul panin kõik asjad valmis, seega hommikul vaid vajalikud rituaalid ja siis kohe teele. Tahtsin kohale jõuda 8 paiku, et veel mõnda asja üle vaadata.
Kohal olles tuli Karina ka meile appi ja tegime soojendus hallis mõned meeldetuletused Itile, kes treeningus oli küll väga tubli. Nüüd veel veidi rahulikku ootamist ja siis ringi. Enne meid, nr. 1, oli Mari Leiviska Soomest.
Täna läks ooteaeg veidi kiiremini ja oligi aeg minna ringi. Finaali võtted olid järgmised, lisan ka Iti hinded:
1. Ruut 6,5/8/7/7 (selles võttes paneb mõtlema, et mida need kohtunikud vaatavad + kui üks leiab, et on 8p. väärt, siis teine, et hoopis 6,5p?)
3.Juurdekutsumine 6,5/6,5/6/8,5 (paneb imestama, et üks kohtunik nägi siiski ilusat sooritust, mis paneb mõtlema, et teised kohtunikud ei hinnanud objektiivselt)
4.Suunatud toomine 7,5/9/8/9
5. Liikumiselt peatumised 6/6,5/7/7,5
6. Kõrvalkõnd 5,5/5,5/6,5/6,5
8. UWE 7,5/7/7/7,5 (selle võtte puhul olen kohtunike hinnetega rahul, sest siin oli küll Iti poolt suur viga)
9.-10. Püsivõtted: istumine 10/10/10/9,5, lamamine 9,5/9,5/9/9
Kõige kõrgemad punktid saime suunatud toomises ja eseme äratundmises, teised punktid olid küll väga, väga nadid. Tundub, et peale 5, 6, 7 punkti kohtunike hinnete tabelites ei eksisteerinud. Kui kohtunikud oleksid kõik ühe mõõdupuuga hinnanud, siis oleks lõpptulemus olnud hoopis midagi muud. Hinnetest on näha, et võttes hinnatakse erinevaid aspekte, s.t. seda, et kes mida tähtsaks peab. kes hindab võtte sisu ja kes hindab pisivigu kuskil algasendis, peatumise asendis jne. Minuarust tegi Iti väga ilusat tööd, jah mingeid pisivigu loomulikult oli. Aga ütlen ausalt, et ise jäin Itiga väga, väga rahule. Videolt ja piltide järgi on näha, kui innukalt Iti teeb kõrvalkõndi, kui heas meeleolus ta on, pea on püsti ja loomake üritab kõigest väest. Iti poolt oli imeline kõrvalkõnd.
Lõpptulemuseks saime 239,5p. ja II järgu ning üldjärjestuses jäime 12. kohale. Kõik tulemused leiab SIIT
Suunatud toomises ja Uwe-s olid mul valitud erinevad hantlid, kuid seda ei suutnud korraldaja ära lahendada ja mõlemas võttes olid meil suured hantlid. See oli küll korraldaja poolt suur möödalaskmine.
Seda, kuidas Iti ringis töötab ja milline nauding on teda vaadata - seda on mulle paljud inimesed öelnud ja kirjutanud. Seega Itis nähakse potentsiaali, kuid kohtunikud on teist meelt. Väikese Eesti esindaja jättis neid külmaks.
Minu silmis oli Iti VÕITJA, tema sooritused olid imelised. MULLE NII VÄGA MEELDISID. Ja ega koeraspordis ongi nii, et me ei tee seda sporti kohtunike jaoks vaid ikka sellepärast, et meile see meeldib, meie koertele see meeldib ja et meile mõlamale meeldib midagi koos teha😊 Olen oma neiu üle väga uhke ja armastan väga mida ta teeb. Iti kallis - ole selline nagu sa oled, sa ei pea midagi muutma💓 Me läheme sinuga veel ka Hispaaniasse järgmisel aastal ja näitame kõigile, mis puust me oleme😊
Olen taas väga tänulik tänasele päevale, imeline oli esineda finaalis ja tänan kogu südamest oma väikest Itit, kes muutis meie võistlused imelisteks💓
Nüüd aga tahan edasi öelda oma tänusõnad kõigile õnnitlejatele ja head soovide edastajatele💓
Tänan kõiki Iti fänne💓
Tänan ka väikest Mi-Mis, kes vapralt vastu pidas ja elas kaasa oma emmele. Mi-Mi sai taas tunda MM-i õhkkonda nii võistlusi jälgides kui ka väljas ringi liikudes. Tribüünil olles märkasin, kui suure tähelepanuga Mi-Mi platsil toimuvat jälgis - seda oli armas vaadata💓
Ja loomulikult suured tän usõnad minu abikaasa Jürile, kes on meid selle pikal teekonnal igati toetanud ja abistanud - SUUR, SUUR TÄNU SULLE💓
Kohtunike hindamise tulemusena ei olnud finaalis ühtegi I järgule sooritatud etteastet. Sellist asja ei ole küll varem juhtunud! Seega on maailmameistrivõistluste ajaloos keeratud uus lehekülg😮
Enne lõputseremooniat oli veel aega ning otsustasine teha toredaid pilte oma nunnudest.
Lõpuks oli aeg niikaugel, et algas lõputseremoonia.
Lõputseremoonial tegi meele kurvaks asjaolu, et finalistidest ei tehtud üldse välja. Mul on meenutada mitmeid lõputseremooniaid, kus kõik finalistid kutsutakse välja ja tunnustatakse igat finaalis osalejat. See on olnud alati nii soe tunne. Üks kummaline asjaolu kaasnes veel selle lõputseremooniaga: nimelt ei olnud tseremoonia ajaks võistluste lõpp-protokolle ikka veel avalikustatud.
Sisse marssides liikusid kõik võistkonnad nendele ettenähtud kohtadele, kuhu oli valmis pandud kingikotike igale osalejale ja nii mitu väikest kotikest valge rosetiga, kui mitu paari osales finaalis. Kingikotis oli ka diplom, mille järgi sain teada, et oleme lõpetanud MM-i 13. kohaga.
Maailmameistriks krooniti Mari Leiviska Soomest ja seda siis II järguga. Teiseks tuli Michelle Holmlund Rootsist ja kolmandaks Anne Lise Ytreberg Norrast.
Pärast lõputseremooniat saime ka oma meeskonna lõpuks (parem hilja kui mitte kunagi) nii kaugele, et tegime mõned ühispildid.
Ja loomulikult ei saanud ma jätta tegemata fotomeenutust omakallist Tavi poisist.
Uhke emme oma lastega. Seekord MM-l juba tegijana ainult üks lastest, aga kes teab, mis juhtub järgmisel MM-l😉
Ja oligi selle aasta MM läbi ning tuli hakata mõtlema koju naasmisele. Kõigepealt oma Taani koju, kus vaja kõik veel korda seada ja asjad pakkida. Õhtul, kui kõik toimetused tehtud, nautisime veel viimast õhtut oma hubases Taani kodus.
No comments:
Post a Comment