Taas on lõppenud üks tore nädalavahetus agility ja sõnakuulelikkuse meeleolus. Nimelt sai teoks järjekordne suvelaager Nupul, Saaremaal. Seekordne laager oli järjekorras juba kuues ja nagu alati, on laagrist osavõtt rohkearvuline. Kes korra on käinud, see naaseb uuesti. Osales ka üsna mitmeid uustulnukaid. Ilmaennustus lubas nädalavahetuseks küll väga, väga halba ilma ja see tegi meele üsna mõrudaks. Mida sa hing teed, kui kõik päevad sajab? Ööbimine telkides, treeningud lageda taeva all. Kuid hirm oli asjatu - ilmataadil olid meiega teised plaanid ja ta saatis Nupu kohale kena päikeselise nädalavahetuse, v.a. üks öine vihmasadu ning laupäeva päeval üks lühiajaline äikesehoog.
Käesoleval aastal olin planeerinud laagri kavva ka sõnakuuleikkuse treeningud, mida varasematel aastatel pole olnud. Eks väike hirm oli, kuidas kõik jooksma hakkab. Agility koolitajaks laagrisse oli kutsutud tunnustatud agility kohtunik ja treener Soomest Anne Savioja.
Sõnakuulelikkuse treeninguid vedasin ma ise, samuti tegin agility treeninguid algajatega.
Teiste koolitamise vahele jõudsin teha paar agility treeningut ka oma koeraga ning ka ühe sk treeningu, seega päevad olid ikka väga tiheda ajakavaga.
Kes Anne Saviojat tunnevad teavad juba, et tema treeningud on alati emotsioonikad ja vahvad ning loodan väga, et igaüks sai taas midagi kasulikku enda jaoks. Rajad olid huvitavad ja pusimist oli hoolega. Oli torisemist ja naeru, kuid kõik said kõigega hakkama. Tõsist tööd sai tehtud hoolega.
Igale rühmale tehti ka nii öelda "rallirada", mis oma raskusastmelt ei olnud midagi hullu ja mille läbides saavutas koer väga hea kiiruse, sest rada oli sujuvalt üles ehitatud. Üle finišijoone lendasid kõik tohutu kiirusega ning enamjaolt kõigil see rada ka õnnestus, seega finišis olid kõigil naerunäod, sest lõpuks ometi midagi õnnestus ka hästi ja seda esimesel korral. Ja nagu ikka põhilised märgusõnad meie inimestele on:
* usalda koera
* vaata koera
* liigu
* ära oota
* juhi, ära oleta jne.
Loodan, et igaüks tegi omad märkmed ja jätkab saadud tarkuste omandamist edaspidi.
Ka sõnakuulelikkuse treeningud sujusid mõnusalt. Üritasin ette valmistada treeningud sedasi, et ei oleks tuim sk treenimine vaid, et see treening oleks fun nii koerale kui ka inimesele. Esimesel päeval tegin nn. midagi sarnast Rally Tokole. Oleme seda kunagi ka linnas teinud ja see meeldis inimestele. Rada koosnes 20st punktist, kus tuli täita erinevaid sk ülesandeid. Nalja oli nabani ja rahul olid nii koerad kui ka inimesed.
Teisel päeval treenisime juba rohkem sk võtteid, kuid tegime seda grupis kõik koos, mis andis lisaväärtuse treeningule (peale võtete õppimist sai koerad pandud proovile segavas keskkonnas).Koerad pidid kuulama ainult oma juhti ja mitte alluma teiste käskudele ning mitte laskma ennast segade teiste koerte juuresolekust.
Ja ka siin said koerad suurepäraselt hakkama ning laagri lõppedes oli rõõm kuulda, et inimestele meeldis, et oli võimalus osaleda nii sk kui ka agility treeningutes. Hirm, et üks võib segada teist (ikkagi 3 päeva järjest), osutus asjatuks, koerad pidasid kõik kenasti vastu.
Laupäevane äikesehoog oli just lõuna ajal ja pärast lõunat meeldis nii mõnelegi koerale sk-d teha suures veelombis.
Ja ega laagris siis ainult tõsise tööga tegeldud. Õhtusöögid venisid tavaliselt pikale, sest õhtusöögi ajal oli mõnus lõõgastuda ja muljetada päevaste tegemiste üle. Sai tehtud lõket,
mängitud mänge, käia saunas ja ujumas. Vapramad olid hiliste õhtutundideni üleval, kuid hommikul olid taas kõik kenasti treeningplatsidel.
Hommiku- ja õhtusöögi valmistasime laagris ise ja usinate abiliste üle oli tõelislet hea meel.
Pühapäeva viimase trenni lõppedes oli meie seltskond kahanenud tublisti ja kõige vapramad leiate järgmistelt piltidelt:
No comments:
Post a Comment