Otsustasime Rikaga ka rinda pista Eesti Meistrivõistlustel. Kuna olema viimasel ajal esinenud üsna tagasihoidlikult, siis ega me suuri sihte endale ei seadnud. Nagu öeldakse: "tähtis on osavõtt ja võidab sport". Selliste mõtetega me Pärnusse ka sõitsime. Aitäh Tiiale, kes võimaldas meil kohale tulla juba reede õhtul. Ei meeldi mulle ärgata varajastel hommikutundidel, siis kihutada võistluspaigale ja praktiliselt koha minna ka rajale. Seega olime kenasti välja puhanud.
Võistluste kohtunikuks oli Johhanna Nymebrg Soomest ja võistlused korraldas Pärnu Agility Klubi.
Protokolli vaadates oli meeldiv üllatus, meistrivõistlustel osaleb lausa 20 koera. Agility hakkab ka meil juba korraliku mõõduvõtmise masataapi koguma.
Esimesena tuli joosta hüpperada. Stardiprotokolli järgi olime teised, kuid kuna esimesel koeral oli jooksukas, siis tuli starti minna juba esimesena. Kuni tõkkeni 6 sujus kõik kenasti, siis aga koera vastu võtmisel liialt järsud käe vahetused ja tõkke 6 pulk kukkus. Edasi läks kõik nii nagu olime planeerinud ja kõik õnnestus suurepäraselt. Olen ise selle jooksuga rahul, sest kõik näitamised olid just nii nagu olin planeerinud ja kõik oli koerale selge, mingeid arusaamtusi meil omavahel ei olnud. Vaadates protokolli võib ka Rika kiirusega rahule jääda.Tulemuseks 5.kp. ja 7.koht.
Agility rada joosti vastavalt hüpperajal saadud tulmustele (tagantpoolt ettepoole), seega hüpperajal õnnestunud võistlejatel oli pinget küllaga. Agility rajal tegin ise mitmeid vigu, mis oleks võinud viia kergelt diklaahvini. Põhjus, miks tõkkel 3 pulk kukkus võib olla see, et hakkasin liialt kiirustama tunnelisse keeramisega. Kuid peale tunnelist väljumist tegin ise vea ja varjasin koera eest järgmise tõkke. Tunnelist väljudes ei olnud koeral infot, mida järgmisena tuleb teha ning ta jooksis lihtsalt kuhugi. Päästsin olukorra. Sama lugu juhtus ka poomi all olevasse tunnelisse saatmisel, varjasin ise tunneli ja koer ei teadnud kuhu tarvis joosta. Ka siin suutsin olukorra päästa ja jõudsime õnnelikult finišisse. Tänu suurtele keerutamistele oli ka aeg väga kehvake. Tulemuseks 5.kp. ja üllatus, üllatus 3. koht. Enda juhtimisega ma sellel rajal rahule ei jäänud.
Selliste tulemustega ei oleks ma küll julenud loota mingit kohta meistrikatel. Tulin koeraga jalutamast ja Stefi tuleb vastu ning õnnitleb - mille eest? No 2. koha eest meistrikatel - ei või olla! Oli ju hüpperajal meist nii palju paremaid tulemusi ja ise kui vaatasin teiste agility raja sooritusi, siis küll ei pannud tähele, et neil oleks vigu olnud palju. Kuid paberil oli mustvalgel kirjas, et oleme saavutanud Eesti meistrivõistlustel 2. koha. SUPER! Vot mida tähendab, kui minna võistlustele pingevabalt.
MUL EI JÄÄ MUUD ÜLE KUI ÖELDA: "RIKA SA OLED MUL IKKA ÜKS TUBLI TÜDRUK!"
Meistrikate tulemused:
mini koerad - Eesti Meistrid - Ede ja Willi
midi koerad - Eesti Meistrid - Liivika ja Piko
maksi koerad - Natalja ja Bolty
PALJU ÕNNE MEISTRITELE!
Kõik tulemused SIIN:
No comments:
Post a Comment