Monday, November 18, 2013

LAUPÄEV, 09. NOVEMBER 2013

Traditsiooniline aastalõpu RV SK võistlus Riias





Lätlastel on kena traditsioon – korraldada kaks korda aastas suure näituse raames ka RV sõnakuulelikkuse võistlus. Ja meile on saanud traditsiooniks osaleda nendel. Oleks patu asi jätta selline võimalus kasutamata. Võistlustingimused on alati äärmiselt rasked ja üsna ligilähedased MMi tingimustele, sageli isegi raskemad. Suurte näituste raames toimuvatel võistlustel on alati tohutu melu ja sagimine ümberringi ning võistlemine sellistes tingimustes on paras katsumus nii koerale kui ka mulle endale. Seekord osales Eestist 2 võistluspaari, peale meie veel ka Sveta ja Winni. Üldse osales EVÕI klassis 8 võistluspaari, kelledest 2 olid Lätist, 1 Soomest ning 1 inimene kahe koeraga Venemaalt – seega päris rahvusvaheline seltskond.

Kohtunik oli aga Saksamaalt – Uwe Wehner, väga mõnus ja muhe meesterahvas. Sellise kohtuniku all on lausa lust võistelda. Oma tööd ta tunneb ja oskab. Ja Riias olles ma ausalt ei teadnudki, et see kohtunik on ka 2014.a. MMi üks kohtunikest.

Riiga sõitsime juba eelmisel õhtul, sest tahan alati hommikul ärgata rahulikult ja normaalsel ajal. Hommikul tegime veel mõnusa jalutuskäigu metsas ja oligi aeg hakata liikuma halli suunas. Tahtsime veidi varem kohale jõuda, et kohaneda ise ja anda ka koertele võimalus olukorraga veidi tutvuda. Kuna ümberringi oli väga palju koeri ja teades Rika suhtumist võõrastesse koertesse, siis ei olnud ma enam nii kindel, et olin teinud õige otsuse, s.t. tulla varem kohale. Rika oli küll puuris, kuid ümberringi sigiti ja sagiti koertega edasi tagasi ning Rika ei puhanud üldse, ta ainult torises iga koera peale, kes puurist möödus (kuigi ta ei näinud neid, kuid tunnetus oli tugev). Kuid teha ei olnud enam midagi. Tuli loota parimat.

Jälgides võistlust sai peagi selgeks, et vaip, millel toimuvad võistlused, on ikka väga, väga libe. Erinevalt kohalikest ei olnud neil võimalust vaipkatet eelnevalt proovida (kohalikud käisid kõik eelmisel õhtul harjutamas ja olukorraga tutvumas). Ja mis veel üllatas – pärast SK2 klassi lõppu oli plats täis igasugu sulelisi ja karvaseid. Oli näituseinimesi, kes harjutasid koeraga näitusel vaja minevaid oskusi, oli sk võistlejaid, kes pidid võistlustulle astuma alles järgmisel päeval, olid vanemad koos lastega, kes lasid lastel niisama püherdada vaibal ja lustida. Ja seda segadust jagus ikka tüll aega, sest EVÕI klass algas alles kuskil 45 minuti pärast. Meie kasutasime seda aega tribüünide taga meeleolu loomisega – veidi mängu, mõne käsu täitmist ja taas mängu.

Võistlused algasid püsivõtetega ning meie olime esimeses rühmas. Kahjuks ei olnud mul kedagi võtta, kes oleks meie püsivõtteid filminud. Palusin ühte võhivõõrast meesterahvast, kuid nagu hiljem selgus ei saanud ta päris hästi aru, mida vaja teha ning seepärast on mul püsilamamisest vaid võtte algus videos (vähemalt näeb ja kuuleb, mis tingimustes püsivõtted tuli sooritada) ning püsiistumise kohta videot ei olegi.

1. Püsilamamine – 10p.
Rika lamas tõsiselt ilusti.



2. Püsiistumine – 7p.
Siin oli neiuke tatsanud mitu korda esikäpakestega ja kahjuks ei ole see lubatud. Ja hinne näitab, et tatsamist pidi olema piisavalt.

Ja järgnesid individuaalvõtted. Millegipärast arvasin, et tehakse kahes osas, kuid kui esimene võistleja tegi oma sooritusi, siis selgus, et oh ei – vaid kõik võtted tehakse järjest. Oh heldeke, taas olin ette valmistunud variandiks number üks ning varuplaani ei olnud. Pole midagi parata, tuli valmis olla kõigeks ja peagi oli käes minna võistlustulle.

3. Kaugjuhtimine – 9p.
Rika poolt väga ilus sooritus.

4. Suunatud toomine – 8,5p.
Selles võttes nägin , et vaip on tõeliselt libe, sest märki joostes Rika libastus päris korralikult (oh heldeke – tõeliselt tormilised võtted on alles ees ju). Muud viga ma ei näinud, aga ega ma põhiasendit lõpus ise näinud, ehk oli see veidi viltu. Mulle tundus väga ilus sooritus.

Kaugjuhtimine ja suunatud toomine on ühel videol.



5. Z skeem – 8,5p.
Meie kohta väga ilus sooritus. Asendid olid väga ilusad ja ka kõrvalkõnniga jäin rahule. Järjekord oli istu, seisa, lama.



6. Ruutu saatmine – 9p.
Väga ilus sooritus, ei teagi kuhu siis see 1 punkt kadus. Märgis oli näha, et taas on libe ja Rika ei saanud õigel ajal pidama ning on veidi liiga kaugel märgist. Muus osas on kõik super. Ruudus keeramine ei olnud see, mida tahan, kuid kuna tabamus oli suurepärane, siis annan andeks vale keeramise.



7. Kõrvalkõnd – 7,5p.
Videolt vaadates ei tundugi kõige kehvem see kõrvalkõnd, aga eks ta närviline ole meil alati. Ja päris lõpus tegin ise ühe vea, mis võis minna maksma selle, et muidu oleksime võinud ehk 8p. saada. Kuulsin ise valesti liikumisjuhti ja tahtsin teha vale pöörde. Kui aga aru sain, et teen valesti, siis ei olnud enam midagi teha ja kohtunikule jäi asjast omamoodi arusaam. Imestan üldse, kuidas kohtunik hindas kõrvalkõndi, sest ta oli platsi teises servas ja ei näinud ühtegi põhiasendit ja paljut muudki. Aga ju siis kogemuste pagas on nii suur, et ka sedasi on võimalik hinnata.



8. Eseme äratundmine – 9p.
Päris ilus sooritus. Eseme haaramine oli aga veidi kehva ja siit see 1 p. läks.



9. Metallhantel üle tõkke – 10p.
No lõpuks võlusime ka maksimumpunktid välja.



10. Juurdekutsumine – 8p.
Esimene osa võttest oli veidi aeglane, muus osas kõik korras.



Enne platsilt lahkumist rääkis kohtunik iga võistlejaga ja selgitas oma nägemust sooritustest. Meile ütles ta vaid, et kõrvalkõnd oli ainuke, mis tema silma riivas, muus osas aga kiitis Rikat maa ja taevani. Eriti meeldis talle koera rõõmsameelsus ja tahe, mis oli omal kohal kõikides muudes võtetes v.a. kõrvalkõnd.

Kokku saime 277p. ja veel millistes tingimustes. Ja tagatipuks veel ka CACIOB. Ja nagu hiljem selgus, ei saanud ükski teine koer peale Rika I järku. Ja kui alguses tundus, et mitmed asjad kiskusid viltu, siis lõpptulemus näitas, et me suutsime kõigest läbi pureda ja anda endast parima. Rika – me oleme mõlemad väga tublid!

Päeva jooksul oli ilm täiesti ära keeranud ja ladistas sadada mis kole. Enne Riiast lahkumist aga käisime veel Lidos keha kinnitamas ning tagasiteel tegime mere ääres koertega jalutuskäigu. Vaatamata madalale õhutemperatuurile ja pimedusele oli mere ääres väga mõnus jalutada, seda nautisid ka koerad täiel rinnal. Nüüd võis pakkida koerad korralikult autosse ja jätkata sõitu kodu poole.

No comments:

Post a Comment