Ei oleks ma iial osanud arvata, et kunagi võtan Jõulaupäeva vastu kuskil kaugel, kaugel. Nüüd see aga juhtus ja omamoodi eksootika oli ikka küll.
Nagu ikka, on sel päeval palju toimetusi ja tegemisi. Kuid kõige selle vahele jäi ka aega, et teha jalutuskäik mere äärde. Ja kes oleks osanud arvata, et Jõululaupäeval on võimalik, meres ujuda? Tõsi - mina jätsin seekord ujumise vahele, kuid teised olid vaprad ja tähistasid Jõululaupäeva ujumisega Vahemeres - on mida meenutada!
Koju naastes hakkasime valmistuma õhtuks. Hispaanias sel päeval lastel Jõuluvana ei käi, kuid meie kommete kohaselt pidi vähemalt kingikott kohale jõudma täna ja seda lapsed ootasid pikisilmi. Kui lõpuks avastati, et rõdu ukse taha on midagi ilmunud, siis oli rõõmu kui palju. Jõuluvana kotis oli kiri, kus Jõuluvana vabandas, et ise nii kaugele ei saanud tulla ning volitas kinkide üleandmise seltskonnas kõige vanemale inimesele, s.o. Jürile. Ja niimoodi me kõik laulsime, lugesime luuletusi, mängisime pilli jne. edasi, et lunastada oma kingid. Isegi Rikale ja Itile, kes olid jäänud kaugele Tallinna, oli Jõuluvana toonud kingitused.
Sedasi möödus meie reisi viimane päev Hispaanias. 10 päeva olid lennanud linnutiivul ja muljeid koju viimiseks oli nii palju, et lausa lisakohvrit oleks vaja olnud, et need kõik Eestisse kaas tuua.
Järgmisel hommikul oligi meil viimane hommikusöök koos lastega ning juba veidi enne ühtteist asutasime end teele lennujaama. Kuna taas viimasel hetkel oli tulnud muudatus lennureisides, siis tagasisõit oli meil lausa kahe ümberistumisega (Malaga - Zürich - Frankfurth - Tallinn). Veidi kõhe oli, kuid kuna info lennujaamades on superhästi organiseeritud, siis peagi saime aru, et midagi keerulist ei ole. Lapsed tõid meid lennujaama ja ise jätkasid teekonda soolajärve äärde, kus pidid veetma paar päeva. Jõuluaegses lennujaamas oli üsna vähe rahvast ja mind oli hirmutatud, et Jõulude agu sageli on lennureisides igasugu arusaamatusi. Olin valmis, et võib juhtuda mida iganes, kuid EI JUHTUNUD. Kuna lennureisi muudatused ei olnud meist tingitud, siis lennufirma oli meile leidnud supermugavad asendusreisid. Kõigil reisidel olid söögid joogid tasuta (mida meil esialgselt piletihinna sees ei olnud), isegi õlled ja veinid olid tasuta. Ooteajad lennujaamades olid ka mõistlikud (vaid mõni tund) ja märkamatult olimegi südaööl Tallinnas. Igatsus Rika ja Iti järele oli suur. Oi seda rõõmu, kui avasime koduukse.
Suured tänud lastele vastuvõtu ning suurepärase programmi eest, mis nad meile olid ettevalmistanud. Samuti suured tänud Egele, kes need 10 päeva oli Rikale ja Itile seltsiks.
No comments:
Post a Comment