Malaga on Hispaania lõunaranniku suurimaid linnu, kuhu me pea 10 päeva tagasi ka lennukiga maandusime. Täna otsustasime teha selle linnaga veidi lähemalt tutvust, plaanis oli teha väike shoppamine, sõita vaaterattaga, tutvuda vanalinnaga ning olla seal kuni õhtutundideni, et vaadata tuledesäras vanalinna (olime kuulnud, et see pidi olema imeline).
Shoppamiseks oli jõuluaeg just õige aeg, sest hinnad olid ikka tõesti inimsõbralikud, lausa kutsus rahakotti avama. Ja kui siiani ei olnud õiget jõulumeeleolu veel tekkinud, sisi selles kaubanduskeskuses liikudes oli küll tunne, et olen sattunud Jõuluaegsele imedemaale.
Edasi liikusime otsima, kus asub linna vaateratas (lastele olime seda juba ammu lubanud). Selle vaateratta tegi märkimisväärseks asjaolu, et see pidi olema Euroopa kõrgeim. Parkisime auto ära ja hakkasime piki mereäärset promenaadi liikuma edasi.
Peagi leidsime vaateratta ja minu jaoks oli see päris hirmuäratav. Kummaline - muidu ma kõrgust ei karda, kuid millegipärast neid vaaterattaid ma pelgan. Kuid egas ma saanud seda välja näidata ja nii ma sellel rattal juba olingi. Ratas tegi 3 ringi ja juba teisel ringil hakkasin veidi kindlamalt ennast tundma. Ilm oli fantastiline ja vaade rattalt samuti.
Edasi siirusime vanalinna, mis oli tõeline rahvaste paabel. Tundus, et see vanalinn oli kui magnet, mis tõmbab inimesi ligi. Vaatmist ja imetlemist oli palju ning aeg lendas imekiiresti ja peagi oli käes õhtupimedus. Olime just vanalinna kesksel platsil, kui järsku hakka stohutu kära ja rahvaste liikumine. Siis tabasime ära, et kõik siirduvad promenaadi poole, kus täpselt 18.30 süüdati jõulutuled. kiirustasime meiegi sinnapoole ja vaatepilt, mis avanes, oli tõesti imeline. Ja nüüd alles tõeline möll vanalinnas algas. Promenaadi igal võimalikul nurgakesel toimus midagi ja loomulikult toimuv oli suunatud lastele. Hakkasime vaikselt liikuma piki promenaadi tagasi auto poole, kuid see võttis meil päris pika aja, sest vaatamist ja imetlemist oli palju. Jõudes tagasi mere äärde ei suutnud me kohe veel autosse minna, sest mereäärne tuledesäras promenaad kiskus vägisi meid endaga kaasa ning tegime veel pika jalutuskäigu sealgi. Ühe päeva sisse mahtus ikka väga palju meeldivaid emotsioone.
No comments:
Post a Comment