Wednesday, February 17, 2016

KOLMAPÄEV, 17. VEEBRUAR 2016

LAPAKISTO 

Olime Oiliga seda matka juba mitu aega planeerinud ja täna sai see lõpuks teoks. Pärast lühikest treeningut hallis siirdusime metsa. Olen Lahtis käinud palju kordi, kuid mul ei olnud aimugi, et siinkandis on nii imetore võimalus matkamiseks, et siin üldse on looduskaitseala - LAPAKISTO.

Veedetud sai imetore päev. Kui Eestimaal tuntakse puudust lumest, siis siinkandis selle puudust ei ole. Autoga sai sõidetud üsna sügavale metsa, kus autode jaoks oli olemas avar ja lumest kenasti puhtaks lükatud parkla. Meeskond autodest välja ja teekond võis alata. Koerte elevus oli suur ning need tuiskasid tuhat nelja koheselt metsa, vaid sabaotsad olid kaugustes puude vahel vilkumas. Ilm oli äärmiselt ilus ja mõnus ning külmakraade parajalt vaid 2-3. Meil oli kaasas ka veidi kehakinnitust, mida nosisime umbes pärast poole matka läbimist. Martkarajal on palju kohti, kus oleks võimalik ka lõket teha (kõik vajalik lõkke tegemiseks on iga koha juures ilusti puukuurides olemas). Meie piirdusime vaid väikese puhkusega ühe lõkke ääres, mille oli üks papi veidi ennem meie kohale jõudmist süüdanud. Ega see lõkketuli nüüd erilist sooja andnud, kuid lumise järve kaldal istuda, tunda ninasõõrmetes mõnusat lõkkesuitsu ja lasta heal maitsta kaasavõetud võileibadel, oli ikka mõnus küll.

Meie matka pikkuseks kujunes 6,5km mööda imekaunist talvist loodust, milleks meil kulus 3h.  Looduse meistriteoseid ning kamaluga värsket õhku nautisid nii kahe- kui ka neljajalgsed. Koerad tuiskasid kõik need 6,5 km kui pöörased. Tahtsin jäädvustada mõnusaid hetki koerte matkast, kuid see ei õnnestunud, sest tegemist oli koertega, kes on harjunud poseerima ja seda on näha ka igalt pildilt.

Suur tänu Oilile selle toreda seikluse eest. Ehk õnnestub enne ärasõitu veel kord koos mõnusale metsajalutuskäigule minna. Igatahes eesmärgiks sai see võetud.
























No comments:

Post a Comment