Täna hommikul asutasime ennast taas teele Vantaale, Racinel Areenale. Päevakorras oli teine ametlik katse agility võistlustel, kus oli võimalus oma võimeid kontrollida kahel agility rajal. Kohtunikuks oli Rauno Virta. Rajad olid väga, väga mõnusad, kuid meie kaks nõrka kohta olid ka kahjuks esindatud: kiik (esimesel rajal) ja rõngas (teisel rajal). Osavõtjaid meie klassis oli 17.
Tänase päeva positiivne annus aga oli see, et nädala tagune rajale mineku harjutamine oli vilja kandnud. Iti oli äärmiselt rahulik ja veidi huvitatult, kuid mitte närviliselt, suutis jälgida teiste sooritusi meie oote ajal.
Esimene agility rada - D rada.
Neljas tõke oli kiik. Kui siiani on Iti kiike suhtunud suure aupaklikkusega, siis täna tõestas ta kiigele, et pole sa midagi nii kange jõmm, saan sinust jagu. Ja seda ta tegi. Kiigele sööst oli hulljulguse tipp, mis muidugi lõppes üle otsa hüppamisega. Loodan väga, et Iti taas ei hakkame kiike aupaklikult suhtuma. Peale kiike oli päris pikkalt tarvis otse joosta ja see jooks oleks võinud olla veidi sujuvam, kuid tunneliaugu leidis Iti ilma vigadeta. Edasi sujus kõik kenasti ja peagi ületasime viimase tõkke. Jäin Itiga väga, väga rahule.
Tulemuseks 5 kp. 2. koht.
Teine agility rada - E rada.
Kiik kadus platsilt, kuid asemele tuli meie teine koll - rõngas, mis oli teine tõke. Tahtsin minna täispangale ja olla kindel, et Iti rõnga sooritab. Seepärast läksin rõnga taha ja üritasin kutsuda üle esimese tõkke nii, et ta näeks mind läbi rõnga. Kuna aga sellist alustamist pole me eriti harjutanud, siis minu liikumine oli koerale veidi võõras ja ta ajas kahjuks esimese tõkkepulga maha. Ja nagu alati edasi sujub rada nagu õlitatult. Kuid selline see agility kord juba on.
Tulemuseks 5 kp. 1. koht.
No comments:
Post a Comment