Kuues päev, 03. juuli - finaal
Tänane päev pidi selgitama parimatest parima. Finaali järjekord loositi eile autasutamise tseremoonia lõpus. Üks suurfavoriite, Oili ja Zipu, said numbri 11. Soomlastel olid suured võimalused finaalis häid kohti saada, sest olid nad finaalis esindatud lausa kuue võistluspaariga, üldse oli finaalis esindatud 9 riiki. Püsivõtted algasid juba hommikul 9.00 ning individuaalvõtted 10.00. Tänane võistlus toimus üle suure maneeži, mis andis koertele veel rohkem avarust ja jooksuruumi. Sättisin ennast mõnusalt sisse, et nautida maailma parimate etteasteid. Ka täna üritasin kaasa hinnata, sest sellistel võistlustel oma oskusi proovida on päris hea kogemus. Epp ja Jüri veetsid aga oma hommikupooliku Moskva kaubanduskeskustega tutvudes.
Hommikul juhtus veel ka selline seik, et kohale jõudes anti teada, et sellest selle kellani on kohal vetarinaar, kes paneb vet.passi templi, et võistlejad saaks Venemaalt koertega lahkuda. Mul ei olnud selle kohta õrna aimugi ja loomulikult ei olnud mul vet.passi kaasas. Ega jäänudki muud üle, kui Epp ja Jüri käisid enne shoppama minemist hotellist läbi ja tõid koerte vet.passid ära.
Kuigi täna tegid oma sooritused hetkel maailma 20 parimat, siis kahjuks mitmepäevased võistlused, küllaltki väsitavad pikad reisitingimused, kuum kliima ja võõrad elamistingimused ning kindlasti ka võistlejate närvid olid teinud oma töö ning nii mõnegi finaalisooritused ei sujunud nii nagu võistlejad ise oleks soovinud. Soomlased tegid aga puhta töö – kõik 6 võistluspaari saavutasid finaalis I järgu ja lisaks sellele veel ka 3 auhinnalist esikohta ning ülejäänud 3 võistluspaari mahtusid ka esimese kümne hulka. Selline siis on hetkel soomlaste SK tase ja peab ütlema, et läbi aegade on see tase olnud pidevalt maailma parim. Soomlaste entusiasm ja pühendumus on eeskujuks kogu maailmale. Kuigi sel aastal ei olnud Soome meeskonnas juba vanu tuttavaid nimesid nagu Enqvist, Svanljung, Kiviaho, Melakari jne., suutsid uued tulijad hoida Soome lippu endiselt kõrgel.
Kõiki sooritusi oli aga väga huvitav vaadata ja kui platsile tulid Oili ja Zipu, siis saabus maneeži täielik vaikus, kõik hoidsid hinge kinni – kas nad suudavad seda veel korra! Jah, väikeseid viperusi tuli sisse ja publik ainult ohkas, kuid säilitas rahu ja vaikuse.
Pinge püsis finaali lõpuni, sest parimad sooritused võis teha kes iganes. Kui viimane võistleja oma sooritused lõpetas, siis kõlasid hallis soomlaste meeletud rõõmuhõisked – Oili ja Zipu on Maailmameistrid!
Mul oli ja on Oili ning Zipu üle väga, väga hea meel. Ja kõige vahvam selle asja juures on see, et Zipu on minu pisikese silmatera, Iti, ema. Loomulikult ei jätnud ma kasutamata võimalust, et saada fotomeenutus Itist koos maailmameistrist emaga. Seda ei pruugi elus enam juhtuda, et ema ja tütar võistlevad koos MMl.
Pärast võistlusi oli pikem paus ja kasutasin seda ära Itiga tiimide ruumis trenni tehes. Milline keskendumine, super sooritused - no miks neid ei võinud olla võistlustel? Kuna suur maneež oli tühi, siis läksime kõrvalkõndi tegema sinna ja mul ei ole sõnu - paremat kõrvalkõndi annab soovida, kuigi alustades korraks viskas pilgu maha? Seega pean iseenda ette võtma ja hakkama treenima oma sisemist mina.
Käisime veel koertega jalutamas ja fotomeenutusi tegemas.
Lõputseremoonia avasid suur must vene terjer, kes näitas oma oskuseid ning üks väike koerake, kes tegi ilusa tantsunumbri.
Esimesena autasustati meeskondlikke võitjaid, kelle järjestus oli: Soome, Venemaa ja Rootsi.
Lõputseremoonial kutsuti kõik finalistid autasustamise rivisse ning kõik said mingi mälestuseseme. Lõputseremoonial, kui tänati kohtunikke, liikumisjuhte ja kõiki abilisi, siis kõige suurema aplausi osaliseks sai Anna Vinogradova (liikumisjuht), kellest sai nendel võistlustel kõigi lemmik. Usun, et Annat ootab ees suur tulevik liikumisjuhina, ta oli tõesti võrratu.
Ja nüüd maailma esikolmik:
1. koht - Oili Huotari ja Tending Occult - MAAILMAMEISTRID
2. koht - Hanna-Mari Ikonen ja Borderness Just Tosi
3. koht - Carita Kuparinen ja Saunajaakon Alfa Romeo
Hotelli naastes pakkisime asjad nii valmis kui võimalik, et hommikul saaks kiiremini startida. Nautisime veel vene õlu ja näkse ning jalgpalli maailmamänge.
Neli päeva lendas linnutiivul ning sõnakuulelikkuse suurpidu lõppes vägevate emotsioonidega, mis aitavad ka endal motiveeritult edasi minna. Loodan väga, et järgmisel aastal on Eestit esindamas taas suuremaarvuline meeskond. Meid on küll vähe, kuid SK3 klassis on mitmeid häid koeri, kes aasta pärast oleksid kindlasti valmis rinda pistma maailma parimatega.
No comments:
Post a Comment