Veidi rohkem kui poolteist kuud on möödas Moskva MMst ja on aeg uuesti alustada võistlemisega. Suvel oleme üritanud teha palju tööd vigadega ning vaatame, kas on ka edu märgata. Seega olemegi platsis TAKO SK Karika IV etapil. Kohtunikuks on Irina Popjonoka Lätist ja liikumisjuhiks Aire Allpere. Väga tore oli tõdeda, et SK3 klassi oli väike konkurents olemas, sest kirjas oli lausa 6 koera.
Meie olime järjekorras eelviimased. Ilm oli mõnus päikeseline, kohati ehk isegi liiga soe, kuid parem see kui vihma sajaks. SK3 võistlus algas püsivõtetega, olime teises grupis. Meie jaoks oli siiani üsna nõrk koht teise osa algus, kui liikumisjuht liigub koerte selja taha (Iti lasi sellest ennast väga häirida). Täna aga oli edusamme märgata. Jah, ta veidi lasi ennast häirida (kõrvade asendist oli näha), kuid ta ei keeranud ennast selja taha vaatama, mis oli juba suur samm edasi. Ja tänu sellele õnnestus meil kenasti lamama minek. Püsiistumine oli väga ilus ja selle eest andis kohtunik 10p.. Lamamine iseenesest oli ilus, kuid juurdekutsumisel Iti põrkas veidi vastu mind ning sealt siis ka pool punkti läks maha, seega 9,5p.. Nüüd oli veidi vaba aega ja panin koera puhkama.
Tänu liikumisjuhi ja TAKO platsi tiimi heale tööle läks kõik väga kiiresti ja peagi oli taas meie kord platsile minna.
1. Ruutu saatmine – 9,5p.
See on nüüd uute reeglite järgi üks võte, kus on sees tõsine muudatus. Nimelt tuleb koer ringi saata ilma, et tal oleks mingi siht silme ees (varem oli märki saatmine). Ja oi kui raske see tühja saatmine koerte jaoks on ja seda enam, et alles aastapäevad tagasi jooksid kõik need koerad ju märki. Oleme otsinud ka igasugu lahendusi ja tundub, et hetkel oleme enda jaoks selle õige leidnud. Igatahes Iti jooksis peaaegu otse edasi, väike kaldumine paremale siiski oli, kuid sain ta kenasti ringi servas peatuma. Ruutu jooks oli imeilus ning edasi kuni lõpuni samuti. Väga rahul olin ruudus peatusega. See oli just selline nagu terve suve oleme lihvinud.
2. Kaugjuhtimine – 9p.
Meie nurgakiviks on seismisest istuma minek, siis kipuvad tagajalad veidi ettepoole nihkuma ja nii ka seekord. Muidu aga asendid ilusad ja kiired.
3. Uwe võte – 6p.
Taas vaidlus enne võtte algust (samamoodi vaieldi ka MMl, sest keegi pole harjunud, et mõni border võib nii väike olla), kas peaks tõkke kõrgust vähendama. Tõkke kõrguseks oli 50cm, kuid Iti turjakõrgus on vaid 45cm, seega oli tõke üle tema turjakõrguse. Asi sai korda. Jooksmine koonuse juurde ja ring ümber koonuse imeilusad, kuid kahjuks ei täitnud Iti lama käsklust ja jäi seisma. Mina rumal aga andsin lisakäsu, mida ei oleks tohtinud anda, sest reeglites on öeldud, et kui koer võtab vale asendi, siis võib veel saada 8p., kuid mina andsin lisakäsu ja sealt läks veel 2p., seega ise võtsin punkte maha. Hantli haaramine ja hüpe ning kõrvaletulek olid taas imeilusad.
4. Juurdekutsumine – 9p.
Iti oli selle võtte jaoks veidi liiga ülekeevas meeleolus, peatused olid iseenesest ilusad, kuid ise ei jäänud ma rahule lama asendiga, kus ta jäi liiga viltu ning põhiasendisse tulles tegi väikese banaani sisse.
5. Suunatud toomine – 8p.
Siin sai saatuslikuks väike nõksatus märgis peale liikumisjuhi käsklust ning ka tagasituleku kiirus jättis soovida.
6. Z skeem – 9,5p.
Väga, väga ilus sooritus Iti poolt. Väike viltune istu asend ja ei midagi muud, mille kallal joriseda.
7. Kõrvalkõnd – 9p.
Sellise hinde üle olin üsna üllatunud, sest ise ma küll ei uskunud, et nii kõrge hinde saame. Ise ma kõrvalkõnniga päris rahul ei olnud, sest on näha, et mitmes kohas siiski kaotab kontakti. Aga tagurpidikõnniga jäin küll väga, väga rahule.
8. Eseme äratundmine – 10p.
Võte, mida võiks öelda, et kartsin kõige rohkem, sest siin on viimasel ajal Iti eksinud ja treeningutes on ta teinud hoopis kummalisi asju. Kuid nüüd üllatas neiu mind täiega. Super Iti – loodame, et nii see ka jääb.
Teades, kui palju ma oma sisemiste kõhklustega võin koera segada, siis üritasin täna ennast väga, väga kontrollida. Suurelt jaolt see ka õnnestus, kuid kahe võtte eel tundsin siiski, kuidas süda tahab rinnust välja hüpata ja hingata oli raske. Need olid suunatud toomine ja eseme äratundmine. Õnneks tuli see tunne hetkel, kui olime suundumas võtte alguspunkti. Nüüd hakkasin kiiresti iseendaga töötama, et mitte oma hirmudega võtteid ära nullida. Suunatud toomise võttes keerab Iti sageli ennast märgis üle ja läheb keskmist hantlit tooma. Ja see juhtub, kui ta käsu saades keerab ennast ja esimese hetkega näeb midagi, mis selle võtte juurde ei kuulu (olgu see siis inimene, mingi kummaline ese eemal, no mis iganes). Ja teine võte on eseme äratundmine. Me saime selle juba päris korda, kuid viimastel nädalatel hakkas Iti tegema asju, mis mind lausa ehmatasid (näiteks tagaisteel jäi ta lihtsalt seisma). Taas võtsin kontakti iseendaga ja suutsime selle võtte täna lausa 10p. peale teha. Olen veendunud, et koerte ebaõnnestumised ongi peamiselt meis, koerajuhtides kinni, sest mõttel on väga suur jõud.
Peale meid oli jäänud veel üks võistleja ja siis peaks selguma ka tänased tulemused. Minu üllatus oli suur, kui sain teada, et I järgu oli välja teeninud ainult Iti! No seda oli küll väga meeldiv tõdeda. Meie lõplikuks punktisummaks kujunes 282,5p., pole paha, kuid et olla maailma parimatega konukrentsis, siis peaks punktisumma olema kuskil 290p. ja enam.
Iti oli täna väga, väga tubli ja püüdlik. Oi kuidas ta püüdis olla mulle meelejärgi, kuid ahvatlused platsist väljaspool hüüdsid Itit kogu aeg ja eks mõnel korral läks ta õnge ka, kuid õnneks taipas ise, et teeb valesti ja koheselt parandas ennast. Oleme terve suve teinud kõvasti tööd kontaktiga ja eriti palju oleme õppinud sõna „kuula” tähendust. Kuid seda kõike peab veel ja veel ja veel treenima.
Et koerad õnnestuksid võistlustel, peaksime rohkem tegema treeninguid häirivate situatsioonidega, kuid seda ei saa teha üksi, selleks oleks vaja rohkem koeri. Kuid kahjuks on meie väikeses SK harrastajate seltskonnas väga raske leida võimalusi ühisteks trennideks. Olen täiesti veendunud, et mitteametlikud võistlused ei anna seda tulemust, mis ühistrennid segavate faktoritega.
Oma postituse lõpetuseks aga tahan tänada TAKO võrratut tiimi, kes on oma töös täis proffid. Tänu nende kogenenud tegevusele sujuvad võistlused kiiresti ja veatult. Seekord ei olnud meil võimalust elektri kasutamiseks, kuid vaatamata sellele said Külli ja Ülle lauas suurepäraselt hakkama.
Aitäh KÜLLI ja ÜLLE.
Aitäh EVI ja JAANA, kes te platsil olete nagu sipelgad, muudkui siblite, kuid siblite teadlikult ja kindlalt. Teie peale võin ma alati loota.
No comments:
Post a Comment