Olin taas kirja pandud agility võistlustele, sedakorda Janakkalasse, kus oli võimalik joosta 4 rada ning kohtunikeks olid Esa Muotka ja Anne Savioja. Võistlejaid oli päris paras ports, seega oli kellega mõõtu võtta.
Nagu alati olen mina valmis kõigeks ja ausalt ma ei saagi aru, miks seda kahejalgset seal rajal minu kõrval üldse vaja on? Minuarust on ta mulle igati vaid piduriks, ei suuda ta õigel ajal kuskile, annab mulle juhiseid, kuidas jumal juhatab jne. Ma arvan, et saaksin üksi ka paremini hakkama, kui koos temaga. Üksi joostes saan vähemalt kogu raha eest tõkkeid ületada!
No nii, alustame siis algusest.
Esimene oli agility rada ja kohtunikuks Esa Muotka. Enne võistlus onu Esa ütles, et on mulle tänaseks mõnusa putkiralli (tunneliralli) teinud - ei noh, sellisest asjast pean lugu, saab vähemalt täiega joosta. Mina läksin rajale juba teisena. Algas kõik ilusti, kuid peale tunnelit 7 ei suutnud kahejalgne enam minuga sammu pidada ja oleks m ind äärepealt kiige asemel slaalomisse saatnud. Aga õnneks tunnen ise numbreid ja viimasel hetkel otsustasin, et OK, lähen ikkagi kiigele. No sellel kahejalgsel oleks ka aeg numbrid selgeks õppida! Ja oi kui hästi ma oskasin slaalomisse siseneda (see koht sai enamusele saatuslikuks). Ja edasi oli juba käkitegu kuni viimase tõkkeni, kus see kahejalgne taas oleks mind äärepealt ära kaotanud, kuid taas taipasin, et slaalom on juba korra tehtud, seega teistkorda seda rajal ei pea tegema ning väikese kaarega siirdusin kenasti viimasele tõkkele. Ja oi imet - tänu minu tähelepanelikkusele saime ka puhta raja. meie 0 tulemus püsis kaua tabelis esikohal, kuid siis tulid neli veidi kiiremat ja jäin oma lõpptulemusena 5. kohale. Aga ega ma olen sellega väga rahul!
Esimene raund tehtud, nüüd jalutama ja siis väikesele puhkusele.
Teine rada oli ka Esa Muotka poolt kujundatud rada. Selell rajal pean tegema etteheiteid aga iseendale, sest millegipärast unustasin, kuidas peab slaalomit tegema. Jah, ehk mamma hakkas liiga vara liikuma, kuid ma ju tean, et ma ei tohi slaalomit pooelli jätta ja järgi tormata - kuid ometi ma seda tegin. Ja seejärel ei osanud ma uuesti siseneda ning sain slalaomist veel tõrke ka tagatipuks. No see oli küll häbiasi, et ma slaalomis kaks viga sain. Sain aru, et kahejalgne oli väga pettunud ja üritasin endast anda kõike, et lõpuni tubli olen. Kuid siis millegipärast ei saanud me teineteisest aru tõkke 18 sooritamisel ning sealt saime veel ühe tõrke - no seekord sai neid vigu ikka liiga palju ja see oli meie kahe koostöö tulemus - kord eksisin mina ja siis tema: "kord Piibeleht all, siis jälle peal"! Tulemuskes 15kp.
Esa Muotka rajad said nüüd joostud ja pean ütlema, et mulle need väga meeldisid. Siiani olen teadnud, et tema rajad on parajad pähklid, kuid minule need meeldisid ja sobisid, vaatamata vigadele teisel rajal. Ja millegipärast jäi mulle mulje, et need ei olunu Esa kõige suuremad pähklid.
Taas puhkama, oi enne ka jalutama. See mulle küll meeldis, et mind peale jooksu kohe autosse ei pistetud. Ilm oli mõnus ja lume sees enda jahutamine oli igati asjakohane.
Kolmanda ja neljanda raja oli meile ettevalmistanud Anne Savioja. Enne võistlus jutustasime veidi kohtunikuga, oleme ju vanad tuttavad, ja ta küsis, et kuidas me slaalomit ei oska teha, et kudias meil selline viga eelmisel rajal juhtus? Ja sisi ütles veel, et noh, ega rohkem vigu slaalomis tule. Arvasin, et ta on minust nii heal arvamusel ja ei usu, et ma enam eksin. Kuid minu üllatuseks selgus, et kahel järgmisel rajal ei olnudki slaalomit - vot mida ta hoopis silmas pidas. Ja agility rajal ei olnud isegi poomi.
Kolmanda rajana oli veel üks agility rada. Kahjuks selle raja joonist mul ei ole, kuid võin juba ette öelda, et siin olin ma taas tubli, kuigi ühel tõkkel kahejalgne näitas mulle taas valesti ja äärepealt oleksin valesti teinud. See juhtus 5l tõkkel, kus oli taha saatmine ja mulle tundus, et mind saadeti A peale, kuid sain aru, et vahemaa kahe tõkke vahel on liiga suur järelikult A ei ole järgmine tõke ning keerasin otsa ringi ja võtsin ühe hüppe ka veel enne ja see osutus õigeks. Kahejalgne tänagu mind, et olen nii nutikas ning tänu sellele saime ju ka ilusa puhta raja. Kahjuks ajaga jäime taas jänni ja kohaks saime alles 9.
Ja jäänud oligi veel viimane rada, milleks oli hüpperada. No igati mõnus rada, kuid kahjuks see kahejalgne suutis taas selle kihva keerata. Ei osanud ta mulle õigeid juhiseid anda peale kotti ja siis mõtleb veel nii kaua, et minu kannatus katkes ja tuiskasin tunnelisse - loomulikult oli see vale tõke ja seekord siis saime disklahvi.
Ka Anne Savioja rajad olid vahvad ja mõnusad joosta, kuid kahjuks seekord taas kas ei jätkunud kiirust või soperdas see kahejalgne, kuid sellised need rajad meil said ja ega mina olen rahul kõigega, mis vahet sellel tulemusel - peaasi, et on vahva ja saab mööda platsi edasi tagasi tuisata (parem muidugi kui tuisata takistuste õiges järjekorras). Ja niimoodi see pikk võistluspäev läbi saigi. Tore oli ja ootan juba järgmist korda. Oi kui tore see agility ikka on!
No comments:
Post a Comment