Saturday, September 30, 2017

LAUPÄEV, 09. SEPTEMBER 2017

SK EMV 2017 ja RV SK - ITI võistlus

Lõpuks saan mahti pajatada ka Iti tegemistest SK Eesti Meistrivõistlustel. Itiga võistlema minnes oli eesmärgiks kaitsta tiitlit „SK Meister 2016”. Ega ülesanne lihtsate killast olnud, sest SK3 tase on Eestis päris kenasti tõusnud ja konkurendid olid kõik arvestatavad – neist igaüks võis meie eesmärgi pihuks ja põrmuks teha.

Me keskendusime Itiga korralikult, pidasime maha väikese nõupidamise (palju ta küll minust aru sai) ja soovisime teineteisel edu! Ja asi toimis - tulemuseks "SK EESTI MEISTER 2017" - me suutsime kaitsta oma tiitlit ja seda suurepärase punktisummaga - 289p.! Aitäh väike sõber!




Fotod: Vilve Roosioks

Tänane võistlus oli ka RV võistlus, kus Iti võitis RV võistluse ja koos sellega omandas oma elus esimese CACIOBi - nüüd ainult edasi INT OB tiitli suunas.


Siin siis minu päevakangelane oma trofeedega.


Kahjuks ilm seda suursündmust ei soosinud ja pea kõigil võistlejatel tuli oma sooritused teha üsna tugevas vihmas ja tuules.

Nüüd aga asja juurde. Iti astus võistlustulle eelviimasen (üldse oli 6 osalejat). Võistlus oli jagatud kolme ossa: Uwe võte, siis 7 järgmist võtet järjest ja lõpus püsivõtted.

Kõigepealt tahan tänada Marget, kes selles ilmas suutis minu koerte sooritused kenasti videole jäädvustada.

1. Uwe – 9p.
Ilus algus, loodame, et sedasi ka jätkame.

2. Kõrvalkõnd – 8,5p.
On olnud paremaid päevi. Kohati oli vihmasadu kõrvalkõnni ajal nii tugev, et ka ise kissitasin silmi, et vihm lausa silma ei tuiskaks. Eks see vihm ja tuuli aitasid kaasa veidi hajevil olekule, mitte et ma õigustust otsiks. Sammud ette – millegipärast pärast esimest sammu pani pepu maha, mis loomulikult on viga (samme oli ju kaks). Veidi kõikumist oli minu kõrval. Aeglasel kõnnil pärast peatust uuesti alustades kadus hetkes aimatavalt kontakt. Pärast tagurpidi samme (2 sammu) vaatas ka korraks kohtuniku poole. Muidu aga oli kontakt minuga suurepärane. Kuna Marge aitas meid filmimisel ja video ei alga päris algusest, siis naersin, et ju need kõige suuremad vead jäi sinna algusesse, mis nii palju punkte alandasid.



3. Suunatud edasi saatmine ja ruut – 9,5p.
Väga, väga ilus sooritus. Edasi saatmisel kaldus veidi liiga paremale, kuid sellest polnud hullu, sest sai pidama ilusti ringi sees (ei pea olema keskel, peaasi, et ringis sees). Kuhu see 0,5p. Kadus - ei oska arvata. Ehk oli liiga väike vahe ruudus seisa ja lamamise käsu vahel. Aga OK see pool punkti – alati saab paremini.



4. Kaugjuhtimine – 9,5p.
Väga, väga ilus sooritus. Nagu ikka meie tavaline viga - väike ette nihkumine seismisest istuma minekul.



5. Eseme äratundmine – 9,5p.
Kõik õpetatu oli paigas – kontakt seal, kus vaja, ilus kiire töö. Veidi ehk võiks norida põhiasendisse tulekuga – liiga vara võttis hoo maha. Muidu aga supersooritus!



6. Juurdekutsumine – 9p.
Minu jaoks perfektne sooritus, kui siis 1p. viimases lõpus, kus ehk juurdetuleku sirgjoonelisusesse tuli imeväike kaar (koeral on sedasi lihtsam põhiasendisse tulla, kuid kahjuks kohtunikud nimetavad seda „banaaniks” ja see ei ole lubatud). Banaan on söögiks imehea, kuid SKs ta ei maitse kohtunikele.



7. Suunatud toomine – 9,5p.
Olen väga rahul sellega, et Iti suutis hoida kontakti kuni lõpuni, s.t., et ta ei tohi vaadata hantli maha panekut. Veidi ehk jättis soovida asend märgis, mis oli omane karjakoerale. Selle üle on palju vaieldud ja on kohtunikke, kes peavad seda tõule omaseks, kuid teised jälle hindavad seda veaks.



8. Z skeem – 7,5p.
Ainukene suur viga oli, et istuma läks Iti läbi seismise – ja nüüd ma ei teagi, kas see asend loeti nulliks või kuidas, sest hinne on väga madal. Aga eks kõrvalkõnd ka jättis veidi soovida ja võib olla oli mõni asend viltu, s.t., et siiski asendit nulliks ei loetud. Harjutame ja üritame oma vigu parandada.



Individuaalvõtted said läbi ja jäänud olid veel püsivõtted.

9. Püsiistumine – 10p.
Sellega saime täna imeilusti hakkama. Üllatavalt ilusti talusime täna LJ liikumist.

10. Püsilamamine – 8p.
Siin vedas meid alt kaks asja: banaan ja põrkamine vastu mind juurdetulekul põhiasendisse. Seega harjutada, harjutada, harjutada.

Nüüd võis kergemalt hingata, sest kõik võtted said sooritatud ja ei ühtegi 0 punktiga sooritust. Lõpliku tulemus teada saamiseks pidime aga ootama kuni võistluspäeva lõpuni. Aga kuna mälestused tulevad tagant järele, siis on postituse alguses juba kõik ära öeldud.

Ka Iti kuulus võidukasse meeskonda koos oma õe Rikagga ning trennikaaslastega Margiti ja Tjuga, kes samuti tegid täna suurepärased etteasted ning andsid oma panuse meie meeskonna võiduks.





No comments:

Post a Comment