Augustis, TAKO SK võistlustel, oli meil kohtunikuks Pirkko Bellaoui Soomest, kes tegi reklaami septembris Helsingis toimuatele RV SK võistlustele ja kutsus meie inimesi sinna osalema. Ega ahvatlev mõte jäi kuklasse toksima küll ning mõne aja pärast oli meie regamine võistlustele tehtud. Võistlus pidi toimuma 1 nädal (17.09) peale meie SK EMVd (09.09) ning see oli ka üks põhjus miks meid kirja panin – tahtsin näha, kuidas suudab koer ja ka mina kaks nädalavahetust järjest võistelda. Kuna me läksime Soome juba neljapäeval (võistlus toimus pühapäeval), siis lisandus veel ka väike reisimoment ning kohanemine uute olukordadega.
Võistlused olid lisaks RV võistlusele veel ka Helsingi piirkonna SK meistrivõistlused, kus meie osalesime väljaspool meistrivõistluste arvestust, meie tulemus läks RV võistluse arvesse. Kohtunikuks oli taas Pirkko Bellaoui ise. SK3 võistlus pidi algama 11.30, kuid kohal tuli olla 9.00-9.30, kui toimus kõigi võistlejate registreerimine. Se etähendas, et me pidime üsna varakult kodunt lahkuma, sest meil oli võistluspaikka sõita veidi üle 100km. Õnneks oli päev ilus ja päikeseline ja üsnagi soe.
Minu suureks üllatuseks oli platsi asetus SK3 klassis. Individuaalvõtted olid jagatud kahte ossa. Esimeses osas olid ruut, Z skeem, kaugjuhtimine ja Uwe. Teises osas esemed, kõrvalkõnd, juurdekutsumine ja suunatud toomine. Üllatuseks oli see, et näiteks esimese osa ajal olid platsil maas ruudu koonused ja Uwe võtte vajalik varustus. Jah, nad olid asetatud sedasi, et nad ei seganud teineteist, kuid mul tuli kohe meelde Pirkko küsimus meie võistlusel, kui platsi servas olid maas ruudu koonused. Pirkko küsis, et kas meil võivad need sedasi teiste võtete ajal maas olla? Kui neil need on platsil ajal, mil seda võtete ei ole, siis pidid võistlejad kohe protesteerima. Seega – ei tohi uskuda kõike, vaid treenida tuleb ikkagi igasugustes tingimustes ja õnneks oleme seda üsna palju teinud.
Kahjuks Eestist olid peale meie võistlemas veel vaid Ege ja Gitta, kuigi SK3 võistlejaid on meil veidi rohkem.
Seekord palusin Üllil teha pilte meie võistlusest tänu millele saime hulga toredaid mälestusi, mida saab vajadusel ka paberile talletada. Suur, suur tänu Üllile.
SK3 klassis oli 8 osalejat, mis oli Soome kohta ikka väike osalejate arv. Seda imestasid korraldajad ka ise, sest eelmisel aastal oli samal võistlusel üle 30 osaleja SK3 klassis. Iti oli omas klassis seitsmes.
Väike mõtisklus enne võistlustulle asumist.
1. Suunatud edasi saatmine ja ruutu saatmine – 9,5p.
Selline äkiline võte esimesena on sageli komistuskiviks, sest koer ei ole veel oma energiat saanud välja elada. Võtte alguses oli Iti kenasti kontaktis ja jälgis ning kuulas hoolega, mida järgmiseks tuleb. Edasi saatmisel kaldus ta veidi vasakule, kuid siiski nii vähe, et sain ta kenasti ringi peatuma. Ruutu minek oli super ja ega lõpuosa kohta ka midagi paha öelda saa.
2. Z skeem – 9p.
Asendid võttis Iti kõike õigesti ja need olid ka ilusti otse ning ka kõrvalkõnnil ei olnud väga viga. Seega igati teenitud punktid.
3. Kaugjuhtimine – 9,5p.
Taas ikka aimatav nihkumine seismisest istuma ning seismisel ei ole ma rahul ise tagajalgade asendiga, veidi võiks sirgemad olla. Muidu aga imeilus sooritus.
4. UWE – 10p.
Imeilus sooritus Iti poolt. Peatumiseks oli „istu” asend, mis vahel kipub väga madalaks ja lääbakile jääma, kuid seekord ei olnud kõige hullem.
Ja sellega esimene osa lõppeski. Nüüd oli veidi aega hinge tõmmata.
5. Esemed – 10p.
Väga imeline sooritus. Kontakt võtte alguses oli super ja ka siis, kui tagasi keerasin, võttis ka kenasti uuesti kontakti.
6. Kõrvalkõnd – 8p.
Iiti oli üsna püüdlik peaaegu lõpuni, kuid veidi enne lõppu ei jaksanud enam kontakti hoida ja asi väljus kontrolli alt. No mitte seda, et midagi väga hullu oleks juhtunud, kuid lihtsalt kontakt hakkas hajuma.
7. Juurdekutsumine – 10p.
Väga supersooritus.
8. Suunatud toomine – 9p.
Minu jaoks ideaalne sooritus, aga vot iseennast ju ei näe. Ja siin oli kohtunik arvamusel, et mul oli suunav käsi veidi kaua üleval olnud. Peab ennast paremini jälgima.
Individuaalvõtted sellega lõppesid, jäid veel püsivõtted.
9. Püsiistumine – 10p.
10. Püsilamamine ja juurdetulek – 9,5p.
Seekord saime mõlemaga päris hästi hakkama.
Võistluste lõppedes aga sain koerast aru, et ta on väsinud. Jah ta tegi imeilusad sooritused, kuid oli näha, et ta tegi seda kohusetundest – minu jaoks jäi särast puudu. Ja kui kõik lõpuks läbi oli, siis ega ta vaeseke eriti tahtnud kellegagi suhelda ega isegi mängida. Korra küll Gittaga võtsid rebimistuurid ülesse, kuid peagi oli ta tooli all ja puhkas meelsamini varjus.
Seega selline nädalase vahega võistluskogemus kulus meile ära, on millele mõelda, et koer suudaks olla igal võistlusel ühesugune. Pean leidma lahendused, kuidas koer saaks puhata ja valmistuda sagedamini toimuvate võistluste korral.
Tulemuseks aga 303p. - SUPER, SUPER, SUPER – I järk ning 1. koht ning CACIOB.
No mida sa hing veel oskad tahta. Jah kõik läks ilusti, kuid kahju oli väikesest sõbrast, kes oli omadega tõesti läbi. Nüüd teeme pikema võistluspausi ja naudime vaid treeninguid.
Ka Egel ja Gittal läks väga hästi tulles teisele kohale samuti suurepärase I järguga ning saades Res. CACIOBi. See oli tõeline eestlaste triumf, kes TULID – NÄGID – VÕITSID, soomlastele jäi vaid kolmas koht.
No comments:
Post a Comment