Tänane öö möödus väga magusa unega, ju lõpuks väsimus pidi ikka alla andma. Kuna meil oli võimalus ise süüa teha, siis valmistasime endale täna hommikul mõnusa pannkoogi hommiku. Seejärel metsavõlusid ja -mõnusid nautima. Täna saime endale kaaslasteks kaks kohalikku koera, kellega meie neiud üllatuslikult hästi hakkama said.
Kuna täna oli põhimõtteliselt vaba päev, siis peale jalutuskäiku jätsime koerad koju ja läksime kohalike oludega tutvust tegema. Seekord oli eesmärk teha tutvust kohaliku keskuse, Putteniga, mis asus meist vaid 4km kaugusel. Tegemist oli mõnusalt armsa väikelinnaga, kus sattus täna olema ka igasugu turge ja laatasid. Kiriku ümbrus oli muudetud üheks suureks turuks, kus võis leida no mida vaid süda oleks ihanud.
Koju tagasi jõudes võtsime koerad ja läksime otsima, kus asub koht, kuhu peame sammud seadma neljal järgneval päeval ja kus hakkavad toimuma selle aasta kõige tähtsamad ja otsustavamad sündmused. Vahemärkusena olgu öeldud, et kohalikud sõiduolud olid meile üsna kummalised, sest sõiduteed olid nii kitsad, et auto tervenisti sõiduteele ära ei mahtunud. Pool autot oli sõiduteel ja pool kõrval oleval jalgrattateel. Pidi päris osav olema, et hakkama saada pideva jalgrataste vooluga (jalgrattaga sõitmine oli Hollandis ikka väga au sees - roheline mõtlemine).
Päev oli juba tublisti üle keskpäeva, kui võistluspaika jõudsime. Selgus, et juba hommikust saati käivad hoogsalt treeningud (treeningud toimusid kahel platsil). Nagu vestlusest teiste meeskondadega selgus olid tagumise platsi juba hommikust saati hõivanud itaallased, kes kedagi teist platsile ei lasknud. Seega ülejäänud meeskonnad pidid omavahel esimest platsi jagama. Panin ka ennast järjekorda, et veidi varustust proovida, platsi proovimine polnud eesmärk, sest seda sai kõrval oleval suurel platsil ka teha. Oma järjekorda oodates selgus, et ka Viktoria on kohal ning meil õnnestus kenasti koos trenni teha. Saime koos soomlastega isegi püsivõtteid teha. Treeningul sujus kõik kenasti, kuigi palavus tegi veidi liiga. Päev algas pilviselt ja jahedama õhuga, kuid pärastlõunaks tõusis temperatuur lausa 26 kraadini.
Trenn tehtud läksime koju tagasi. Trenn, palavus ja võõras keskkond olid väsimusemärgid ka Itisse jätnud, Rika oli väsinud kaasaelamisest. Rikale oli emotsionaalselt väga raske jälgida, kuidas koerad trenne tegid - tahtis ju ka tema minna platsile. Kodus oli mõnusalt jahe ja koerad heitsid kohe jahedale põrandale puhkama. Ega isegi tundsime parajat väsimust. Puhkasime kõik ning õhtul tegime veel pikema jalutuskäigu metsas ning päeva lõpetasime veini ja jalgpalli nautides.
No comments:
Post a Comment