Täna osalesime TAKO SK Karika II osavõistlusel, mis oli selle hooaja esimene võistlus meile. Kohtunikuks oli Anu Oks.
Seekordne võistlus ületas vist küll kõik senised osalejate rekordid. Kuna olin ise ka korraldaja, siis sellise hulga osalejatega oli üks jagu sehkendamist juba enne võistlusi ning sehkendamist ja asjaajamist jätkus ka võistluspäeval. Tahaks loota, et varsti saabub ka see päev, kui saan ka võistlema minna nii nagu kõik teised osavõtjad - tulen, teen oma töö ära ja lahkun.
SK3 klassis oli konkurents üsna suur, lausa 8 osalejat. Kuna meil Eestis on suur ime selline osalejate arv (kokku oli 27 osavõtjat), siis ei hakanud me ka osalejate arvu piirama. Soomes näiteks SK3 klassis üle 6 koera võistlustele ei võeta. Kui nii edasi läheb, siis tuleb ka meil piirangud sisse viia, sest kohtuniku jaoks on eeskirjadega koerte piirarv ette määratud.
Nüüd aga meie võistlusest. SK3 klass oli esimene ja meie järjekorra number oli 3. Iti oli täna üsna heas meeleolus ning võistlusplatsile minnes suutis ta ennast üsna kiiresti koguda ja rahulikuks muutuda. Sellise koeraga on väga hea tunne platsile minna, sest tunnen, et oleme kenasti samal lainel. No eks pisikesi ulakusi sattus ka kava sisse, kuid õnneks ei midagi hullu, kuid need ulakused andsid märku sellest, et loorberitele ei saa veel puhkama jääda.
Lõplik punktisumma tuli päris korralik (296 punkti), mille üle võib ainult rõõmu tunda. Ja loomulikult võlgnen selle ilusa tulemuse eest suured, suured tänud oma väikesele sõstrasilmale.
Tänan kallis Iti! Sinuga platsil olles naudin kõike ja tänu sulle võin julgelt öelda: sõnakuuelikkus on ikka üks imetore koeraspordiala!
296 punkti tagasid meile klassi lõppedes ka 1. koha. Oh Iti, sa muutsid ühe ilusa päeva taas ilusamaks!
No comments:
Post a Comment