LAUPÄEV, 23. MÄRTS 2019

AGILITY SELJATAMINE LOHJAL

Kui kord juba Soome sai tuldud, siis otsustasime korra ka agility radadel oskusi proovile panna.Osalesime Lohjal toimunud agility võistlustel, kus kohtunikuks oli Henry Loomala, kelle tehnilised rajad on põhimõtteliselt meile sobilikud.

Iti oli väga, väga tubli, kuid ise olin mõnes kohas liiga julge või siis ei osanud viga ette näha teatud kohas ning rajaga tutvusmisel ei osanud lihtsalt neid kohti karta ja ei analüüsinud kõiki kohti päris lõpuni. Alati tuleb rajaga tutvumisel vaadata rada koera vaatenurgast, kuid millegipärast tegelikkuses see tõde kipub ununema ja tulemus ongi käes ja kahjuks mitte meeldiv.

Esimesel agility rajal olin kindel, et suudan pikkushüppelt tunnelisse koera juhtida tõkke tagant, kuid võta näpust - esimesest tunnelist väljudes neiu ei eemaldunudki vaid keeras vupsti minu poole ja üle tõkke ta oligi.



Teine agility rada aga tõi lausa pisarad silm, no nii imeilus rada ja siis viimasel tõkkel selline üllatus. Rajaga tutvumisel ei tulnud ma selle pealegi, et pärast rõngast Iti ei söösta viimasele tõkkele - kuid kahjuks seda ta just tegigi ja taas keeras minu poole. Suutsin küll ära päästa tunnelisse sisenemise, kuid siis ei saanud sõbrake enam minust aru ja kaugel see DSQ siis ikka on? 



Kuid midagi ilusat ja head oli ka kahe raja juures - ei ühtegi kontakti üle hüppamist, jooksis ilusti igalt poolt maha. Vot selle üle on mul küll väga, väga hea meel.

Hüpperada aga läks enam vähem nagu planeeritud, vast ehk mõni üleliigne kaar mõnes kohas, kuid vaatamata sellele suutsime välja võidelad kolmanda koha.



Vaatamata kõigele oli tore päev ja mõnus olemine.