LAUPÄEV, 27. APRILL 2019

CACIOB Riias

See oli meie esimene võistlusreis Riiga. Üllatuseks endalegi pole ma Itiga Riias SK võistlustel varem käinud. Selle reisi võtsime ette kahel põhjusel: saab võistelda väljas muruplatsil ja kohtunikuks oli 2019.a. SK MMi kohtunik hr. Hanspeter Jutzi Šveitsist. Ei saa salata, et ootused olid kõrged, kuid tuleb välja, et alati ootused ei pruugi täituda.

Sõitsime Riiga juba reede õhtul, et ei peaks hommikul liialt vara ärkama. Mida lähemale Riiale jõudsime, seda kõrgemale tõusis kraadiklaas ja laupäevaks lubas juba päris suvist ilma. Kohale jõudsime üsna sobivalt juba kuskil kuue aegu õhtul ja meil oli piisavalt aega kenasti ennast sisse elada.

Veidi meelehärmi tegi asjaolu, et võistlustega seonduvat infot jagati ainult FC kaudu ja võistluspaiga asukoha infoks olid ainult GPS koordinaadid, millega selgus, ei olnud minul midagi peale hakata, sest auto GPS nii täpseid koordinaate lihtsalt ei võimalda sisestada. Proovisin ka teisi võimalusi, kuid ükski seade (vähemalt minu omadest) ei võimaldanud seda. Palusin korraldajal kirjutada kasvõi mingi lähedane aadress, et oleks võimalik kohta üles leida, kuid kahjuks jäi minu palve hüüdjaks hääleks kõrbes. Lõpuks helistasin Vladislava Akimovale, kes saatis mulle lahkel ühe aadressi, millest oli mulle suur abi.

Võistlused algasid hommikul 10.00 ja jõudsime kenasti varakult kohale. Ilm tõotas tulla meeletult palav (võistlushekel oli temperatuur +28 kraadi). Selline kuumus üleöö oli liig, mis liig, kuid kõik oleime võrdsetes tingimustes.

Võistlus algas püsivõtetega, kus istumise eest saime 10p. ja lamamise eest 9p.  Pole paha algus. Individuaalvõtted sooritasime neljandana.

1. Ruutu saatmine - 0p.
Üllatus, üllatus! Olen sellisesse situatsiooni sattunud üks kord ka varem oma võistluskarjääri jooksul ja kahjuks selgub, et ei õppinud ma sellest piisavalt (tookord sai kohtunik ka ise aru oma veast ja saime võimaluse võte uuesti sooritada). Võte algas ja LJ andis loa saata koer edasi. Tegin seda ja nüüd tuli luba saata koer ruutu. Tegin seda ja siis näen - ei näe midagi!!! Nimelt seisis kohtunik täpselt selleisel liinil, mis varjas kogu ruudu ja loomulikult ei näinud ma kus koer peatada. Andsin kõhutunde järgi käsu ja nüüd ma loomulikult ei näinud, kas koer on ruudus või ei, kuid pidin andma lama käsu. Kahjuks aga oli Iti ruudu tagaservast veidi väljas.

Kolm koera enne mind seisis kohtunik ruudu võtte ajal hoopis teises kohas - kui vaadata ruudu suunas sisenemise küljelt, siis kohtunik seisis paremal pool ruutu - ruudu kõrval, kuid kui meie alustasime, siis seisis kohtunik millegipärast vasakul pool ja mitte ruudu kõrval vaid täpselt diagonaalil, mis jäi minu ja ruudu vahele.

Oleks ma seda märganud enne, kui koera ringi saatsin, siis oleksin saanud öelda, et kohtunik seisab vales kohas, kuid märkasin seda alles sisi, kui koera ruutu saatsin. Kas võistleja peab enne võtet sooritamist veenduma kohtuniku asukoha õigsuses? Või peab seda siiski kohtunik ise teadma??? Ja loomulikult tegin valesti, et kohe peale võtet sellest intsidendist kohe märku ei andnud, võib olla oleks sellest kasu olnud???

Saime oma 0 kätte ja loomulikult selline algus võttis igasuguse tuju jätkata. Loomulikult see ei olnud nüüd Iti suhtes aus käitumine, kuid selline allapoole vööd löök tegi oma töö. Jätkasime muidugi, kuid rõõmu asjast enam ei tundnud. 

Pärast meid läks kohtunik taas tagasi vanasse kohta!!!!!!!

2. Juurdekutsumine - 8,5p.
No tegime ära, kuid midagi ilusat se epolnud.

3. Z skeem - 8p.
Kõige hullem hinne polegi.

4. Kõrvalkõnd - 7p.
Palavus ja motivatsiooni langus (just minul ja koer ju tunnetas seda kõike) tegid oma töö.

5. Kaugjuhtimine 8p.

6. Uwe võte 0p.
Taas selline õnnetus, mida poleks osanud ette aimatagi. Nimelt ei olnud erilist hantlite valikut korraldajatel ja pidime võtma pakutavate seast meile kõige sobivamad. Kuid kahjuks osutus valitu Iti jaoks liiga suureks ja raskeks (valisime keskmise suurusega hantlid), mis olid meie suure hantli mõõdus. Väikesed hantlid tundusid aga liiga väikesed. Iti alustas 
võtet suurepäraselt ja kui sai loa hantel võtta, sisi juhtus midagi sellist, mis lausa ehmatas. Iti sööstis hantli järele ja pahaaimamata haaras seda, kuid ta vaesekene ei osanud sellise raskusega arvestada, ta ei saanud korralikult hantlit kätte ja kukkus üle hantli. Loomulikult tahtis ta oma soorituse lõpule viia ja peale toibumist võttis hantli uuesti, kuid ehmatus oli nii suur, et ta vaesekene tuli tõkkest mööda. Ma ei pannud koerale midagi pahaks, tema andis endast parima, kuid vastutus jääb korraldajale, kes ei suuda tagada normaalseid hantleid.

7. Eseme äratundmine 9p.

8. Suunatud toomine 7,5p.
Siin oli väike arusaamatus hantli leidmisega, sest platsi kavliteet jättis tugevalt soovida ja leidmine võttis veidi aega. Iti aga oli tubli ja sai hakkama.

Kokkuvõttes 208,5p. III järk. Loomulikult olime tohutult löödud, kuid mul oli tohutult kahju oma väikesest sõbrast, keda ma olin sõna otseses mõttes petnud. Ruudu võttes andis Iti endast parima ja loomulikult ei saanud ta aru, miks mina õnnetu olin. Ma ei suutnud talle tagada turvalisust valides ohtlikud hantlid. Mu hing on selle võistluse pärast ikka väga katki.

Loomulikult võib nüüd igaüks öelda, et aga teised õnnestusid - ise olite äpud ja saamatud! Jah oleksin sellega nõus, kui teiste võistlejate ruudu võte oleks samamoodi ära solgitud. Oleks tahtnud näha, kas nende motivatsioon oleks pärast seda olnud laes või kus?

Aga nii see läks ja igatahes hea õppetunni saime!