PÜHAPÄEV, 12.JUUNI 2011

Rahvusvaheline sõnakuulelikkuse võistlus Riias, Skonto hallis



Au ja kiitus lätlastele eesotsas Vladislava Akimovaga, kes on ka Lätis sk tunlisti käima tõmmanud. Võistlus oli korraldatud rahvusvahelise koeranäituse raames ja kohtunikuks oli kutsustu sk maailmas üks tuntumaid tegijaid Johann Kurzbauer Austriast. Kohtunik oligi üks tõmbenumber, miks ma Riiga minna tahtsin. Algul kui toimus registreerimine, siis ei olnud üldse kindel, et võistlus toimub sisetingimustes. See võistlus oli suurepärane peaproov enne MM-le sõitu. Kõik tingimused vastasid MM-ile - näitus, melu, palju koeri ja haukumist, suurepärane vaipkate, mikrofonid, inglise keelne juhendamine liikumisjuhi poolt - lihtsalt super!

Skonto poole sõites pajatasin Leeletile eelmise aasta muljeid, kus kodutud kassid pidasid hallis pidu. Näiteks sel ajal kui Natalja Rei hakkas ruutu minema jalutas üks kass väärikalt ruudu taga. Leelet põrutas mulle, et miks ma selliseid asju varem ei rääkinud, ta poleks siia üldse tulnudki. Ja kui mainisin, et lätlased peavad koos koeranäitusega sageli ka kasinäituse maha, no siis oli karikasse lastud küll viimane piisk. Leelet oli ikka üsna endast väljas teades, mid atema koer kassidest arvab. Aljo jõudis kohale veidi hiljem ja kui ka tema nägi, kus kohas ta peab pea ees vette hüppama, siis oli vaatepilt ikka ünsa nutune. Ma ei ole näinud varem, et ka Aljo närveerib ja veel hullem, ta oli näost valge kui lubi. Tema jaoks oli ka kõige hirmsam see, et võistlusplats oli piiratud ainult lindiga ja nplatsi taga sebisid näituse inimesed oma lemmikutega, keleest Arton arvatavasti eriti palju ei arva. No igatahes taganemisteed ei olnud. Ma ei hakka kirjeldama Leleti ja Aljo võistlussooritusi, nendest pajatavad nad ise kui soovivad, kuid nii palju ütlen, et mõlemad said suurepäraselt oma sooritustega hakkama ja mõlemad võivad ainult uhkust tunda, et sellistes tingimustes koerad töötasid suurepäraselt ning olid täielikult kontrolli all. Siiki ühe pisikese vahejuhtumi kirjeldan siinkohal ära: nimelt algamas oli Aronile ja Aljole ruutu saatmise võte. Mõlemad seisavad lähtepunktis ja Aljo tegi juba suu lahti, et anda käsk märki minna kui järsku näeme, et ruudu tagant tuleb üks näitusetädi lindi alt läbi, kaks chihuaua koerakest rihma otsas ning marsib läbi ruudu tähtsa näoga platsi teise serva märgi kõrvalt mööda ja siirdub välisukse juurde. No kujutage ette kui Aron oleks olnud teel ruutu sel hetkel????? Õnneks läks.

Nüüd siis Rika sooritustest. Iga soorituse juures katsun meenutada kohtuniku kommentaare. EVÕI klassi võtted olid kahes osas.

1. Püsilamamine - 10p.
No mida öelda - super.

2. Püsiistumine - 10p.
Super!



Individuaalvõtted I osa:

3. Kõrvalkõnd - 9p.
Kui ma meie punkte nägin, siis ma ei uskunud et see on ilmsi, mul süda tagus niivõrd tugevasti nagu pabistaks jubedalt. Ma oleks ju pidanu rõõmust lakke hüppama, kuid mina sattusin hoopis paanikahoogu, sest me pole sellist punktisummat kunagi kõrvalkõnnieest näinud. Esialgu tundus, et ma ei suudagi jätkata, sest ma olin justkui halvatud. Peale võistlust kohtunik kommenteeris, et punkt läks maha selle eest, et mina ise teen vasakpöördel mingi üleliigse sammu, mis võib tunduda koera mõjutamisena ning et koer liigub veidi viltu minu taga.



4. Suunatud toomine - 10p.
Super! Tõsiselt ilus sooritus.



5. Juurdekutsumine - 9,5p.
0,5p. võeti maha selle eest, et põhiasendisse tulles hüppas koer liiast minu vastu, muidu superilus kiirus ja ka peatused. Kahjuks seda ei jäänud video pelae, sest inimesed olid platsil kogu aeg kaamera ees.

6. Ruutu saatmine - 9,5p.
Taas infarkti eelse seisundi koht. Märki läks koer ilusti. Ruutu aga sellise kiirusega, et ma ei osanud reageeridagi. Omaarust ütlesin üsna varakult, kuid lõpptulemusena siiski liiga hilja ja koer lendas taha nurka. Mõtlesin, et kas kutsun teda veidi sissepoole tagasi, kuid tema läks ise lamama, mida aga kohtunik ei märganud. Ja teha polnud enam midagi. Liikumisskeemi tehes ja lähenedes koerale ei suutnud ma ikkagi aru saada, kas ta on ruudus või mitte, kas ainult saba on väljas või midagi veel. Tegin võtte lõpuni ja hoidsin hinge kinni - ja need 9,5p. tulid - JES!!!


Individuaalvõtted II osa:

7. Kaugjuhtimine - 10p.
Ka kohtunik oli sõnatu. Kahjuks ka seda sooritust ei ole vidos, sest naised ajasid midagi seal vussi.

8. Eseme äratundmine - 9p.
Kohtuniku ütluse järgi läks punkt sellest, et koer ei võtnud õigest pulgast möödudes kohe seda üles vaid nuusutas kõik üle ja tagasi tulles alles võttis. Minule kaugelt tundus, et koer võttis vale suhu, lasi lahti ja siis õige. Vaatasin seda ka mitmed korrad videolt, kuid aru ei saa. Kuna aga kohtunik oli kõrval siis ju tema nägi paremini, et koer lükkas vale õige kõrvale koonuga mitte ei võtnud hammastega. Ka teistel hiljem küsides sain kinnituse, et ta ei olevat võtnud vale suhu.



9. ID skeem - 9p.
Asendid olid veidi viltu. Kuid meie kohta väga kõrge punktisumma.



10. Metallhantel üle tõkke - 10p.
Taas supersooritus.



Kokkuvõttes 307 punkti, I järk, 2. koht ja Reserv CACIOB. Mida hing veel tahta oskab? Võistluse võitjaks tuli Venemaa esindaja Galina Fjodorova, kes edestas meid 2,5 punktiga. Ehtne Vene - Eesti maavõistlus.




Kokkuvõttena võin öelda, et EVÕI klassis olid ülitugevad koerad, kelle sooritusi oli nauding vaadata. Nii tugeva tasemelist võistlust pole ammu näha olnud, v.a. MM.

Suur aitäh lätlastele sellise võistluse korraldamise eest.

Ja oligi aeg pakkida asjad ning asuda tagasiteele. Enne lahkumist ootas eelmise õhtu lahke pererahvas meid veel õhtusöögile. Veetsime veel paar toredat tundi mõnusate inimestega ning suurepärase õhtusöögiga. Kell näitas juba kaheksandat õhtutundi kui koduteele asusime. Kõik olime õnnelikud, et olime teinud otsuse osaleda sellel võistlusel. Me kõik olime taas uue kogemuse võrra rikkamad.

Nüüd oleme Rikaga ära teeninud puhkuse ja seda me ka teeme. Viie päeva pärast siirdume saarde puhkama.