Sõnakuulelikkuse MM 2022, Vilhelmsborg
Denmark
Treeningute päev

Hommik algas väikese nostalgilise hetkega. Kuna oli üsna soe öö, siis oli meil aken lahti ja varahommikul kostis väljast kuke kiremist. Oli teine veidi häälest ära, kuid ikkagi äratuntav. Viimati sai kukelauluga ärgatud lapsepõlves maal vanaema juures.

Hommik algas mõnusa hommikusöögiga, mida saime ise valmistada. Meil oli olemas suurepärane köök täisvarustusega. Pärast sööki mõnusatele metsaradadele ja kõik olime ülimalt rahul.

Täna oli treeningute päev. Teistega pidime kokku saama kella 12 aegu ja kohale jõudes olid teised juba kohal.

Nüüd siis oleks õige aeg tutvustada ka teisi Eesti tiimi liikmeid. Sellel aastal kvalifitseerus Eestist MM-le kolm võistluspaarile:

Ege ja Gitta, Regina ja Pepsi ning meie Itiga. Kapteniks oli meil Karin Lassmann.

Trennid toimusid väliplatsidel. Panime oma trennide plaanid paika ja väikese hetke pärast saime ka platsile minna. Iti oli kohe algusest peale väga hakkamist täis, mis ehk polnud tema stressitaset arvestades, kõige parem näitaja. Alustasime kõrvalkõnniga, juhendas meid Anastasia Mankova. Samal ajal panid teised meie tiimi liikmed maha platsi, mis ehk veidi segas Itit, kuid laias laastus võis kõrvalkõnniga rahule jääda.

Tegime ka liikumiselt peatumisi, erilist tähelepanu juhtisime peatustele joostes, sest suur tõenäosusu oli, et MM-l võib see juhtuda. Iti sai aga sellega suurepäraselt hakkama.

Suunatud toomisega oli veidi probleeme, Iti ei suutnud otse joosta. Kuid usun oma koerakesse ja tean, et võistlustel on ta suuteline tegema suurepärase soorituse.

Ja minu ehmatuseks ebaõnnestusid meil ka esemed. Ja ikkagi ei laskunud ma masendusse vaid tõotasin endale, et usun Iti võimetesse.

Ka ruudu võttega ei läinud kõik päris ladusalt. Edasi jooksmine oli teise platsi suunas, kuhu oli üks üksik hantel maha jäänud ja see imes Iti veidi viltu. Veidi aitamist ja ülejäänud võte sujus imeliselt.

Juurdekutsumine iseenesest väga ilus, kuid olles asendis, siis LJ käsu peale tegi võpatusi.

UWE - kõik suurepärane, kaugjuhtimine samuti.

Jäin oma sõstrasilma sooritustega väga rahule vaatamata viperustele - aga tegijatel ikka juhtub. Ja kuidas mitte jääda, kui ta on nii ARMAS💓

Pärast trenni õnnestus ka väikene trenn teha võistlusplatsil, kus sai mõnda asja veidi lihvida.

Pärast trenni läksime veterinaarkontrolli, kus kõik koerad tunnistati täiesti võistluste kõlblikeks.

Väike Mi-Mi pidi aga kahjuks tänase päeva suuremas osas autos veetmas, sest täna oli tähelepanu keskpunktis Iti. Kuid etteruttavalt võib öelda, et ka MI-Mi sai hiljem piisavalt treeninguid.

Pärast vet.kontrolli aitasime veel Malgosiat ja Tavit, Iti pojakest, trennides. Olen nii uhke selle üle, et Tavi juba nii noorelt on nii kaugele jõudnud.

Seega oli päeva ametlik osa läbi ja võisime minna puhkama ja valmistuma järgmisteks päevadeks. Tagasi sõites adusin, et Taanimaa loodus meenutab mulle väga Šveisti loodust ja see tegi imelise enesetunde, sest armastan Šveitsimaad väga, väga. Ma isegi ei oska kommenteerida, miks ma sedasi tundsin, kuid nii see oli😊

Koju jõudes lõunasöök ja väike puhkus. Pärast puhkust läksime avastama Hylke randa, mis oli meist mõne kilomeetri kaugusel. Hylkes asus ka hiiglama suur golfi keskus suursuguste platsidega. Golfiväljakutest sõitsime mööda iga päeva mitu korda.

Hylke ranna leidsime kenasti üles ja koertel avanes suurepärane võimalus teha mõnus õhtune suplus.