ESMASPÄEV, 20. JUUNI 2022

Sõnakuulelikkuse MM 2022 Vilhelmsborg, 

Denmark 

Reisiseikluste algus

Juba mõnda aega enne käesoleva aasta maailmameistrivõistlusi oli meil mõõnaperiood ja minu meeleolu oli sealmaal, et selle aasta osaleminejääb ära. Mõtlesin juba alternatiive, kuhu koertega MM-i asemel minna, näiteks augustis toimuvatele OB European Openile. Kuid siis tulid head sõbrad appi ja tegid mulle selgeks, et European Openile saab minna igaüks, kuid MM-le ei kvalifitseeru igaüks, seega ma ei tohi sellist võimalust käest lasta. Oi kui raske oli sisemine võitlus iseendaga. Kõige suuremad tänusõnad minu veenmises Malgorzata Wilamowskale, kes uskus meisse ja oli kindel, et meie koht on maailmameistrivõistlustel. Kuid ikkagi ei olnud ma 100% kindel ja andsin endale lubaduse, et viimase sõna ütlen pärast maikuu SK võistlusi Tallinnas. Ei tea, kas Iti luges minu mõtteid, kuid seekord õnnestus meil võistlus imeliselt ja saavutasime suurepärase tulemusega 1. koha. No nüüd oli selge, et siiski läheme ja teeme selle MM-i ka ära. Ja vähe sellest, enne MM-i (olime juba registreerunud) toimusid Eesti Meistrivõistlused Sõnakuulelikkuses, kus Iti näitas suurepärast tööd ja võitis Eesti Meistri tiitli. No nii, nüüd oli enesekindlus tagasi ja võisime täie hooga hakata tegema ettevalmistusi sõiduks Taanimaale.

Hakkasime planeerima oma sõitu ja kuna autoga minnes oleks üks ots olnud üle 2000km, siis alustasime mitmete alternariivide kaalumist reisiks. Kuid olles lauale pannud kõikide variantide miinused ja plussid, siis selgus, et ikkagi on kõige mõistlikum teha reis oma autoga, mõeldud - tehtud. Oma autoga reisides saime kaasa võtta kõik, mida hing ihkas ja mis oli vajalik, ei pidanud millegagi ega kellegagi arvestama, olime oma aja peremehed.

Öömajaks broneerisime airbnb kaudu eramajutuse. Tahtsin, et oleks koertega vabam olemine ja et saaksime ise olla oma peremehed, teha süüa millal seda tahame jne.

20. juuni - esmaspäev

Äratus hommikul 3.00 ja olime ajastanud äratuse päris hästi, sest plaan väljasõita oli 5.00, kuid startisime juba 4.52. Nii vara hommikul oli hea sõita, teed tühjad ja vaiksed.

07.00 olime juba Iklas, kus koerad said hommikusöögi ja veidi pikema jalutuskäigu kui kodus hommikul. Iseendile turgutuseks väike kohv ja saiake.

07.23 jätkame teekond ja sõita on veel 903km, seda siis esimesse ööbimispaika Poolas.

10.03 siseneme Leetu ning sõita on veel 706km.

13.09 siseneme Poola ja sõita on veel 425km. Poola jõudmist ootasime pikisilmi, sest teadsime, et sealsed kiirteed on super kvaliteediga. Kuid seekord pidime pettuma, sest kiirteid saime nautida vaid mõned kümned kilomeetrid, kui algasid teetööd ja pikad ümbersõidud. Selgus, et head kiirteed tahetakse veel paremaks teha - no tuleviku nimel kannatame kõik ebameeldivused. Auto navi hakkas meid ainult tiirutama ja otsustasin WASE appi võtta, mis oskas ümbersõite näidata reaalajas ja seega kõik mured kadusid. Kujutasin ette mõnusat õhtusööki hotelli restoranis ja seega väikesed seiklused ei peletanud.

Kohalejõudmine venis teetööde tõttu 1h võrra pikemaks ning kohaliku aja järgi olime kohal 18.15 (Eesti aeg 19.15). Vahepeal alanud vihm oli ka järgi jäänud ning koerad said kohe hotelli sisehoovis jalgu sirutada. Hotell oli väike ja tagasihoidlik ja õnnetuseks selgus, et meie saabumise päeval restoran ei töötanud. Vot see uudis küll eriti meeltmööda polnud. Kui tahan aga kujutleda ennast paremas kohas, siis edaspidi ei vaata broneerimisel raha numbrit. Tänulik aga võis olla selle üle, et kohake oli väga vaikne ja rahulik, mis andis võimaluse heale unele.

Olles ennast sisse seadnud läksime otsima õhtusöögi võimalust ja leidsimegi sobiva koha 9km kaugusel asuvas hotellis. Nagu ikka paljudes kohtades kipub olema probleeme teenindajate keeleoskusega. Meid teenindas väga meeldiv noormees, kuid kahjuks peale Poola keele ei osanud ta midagi. Tegime tellimuse ja väikese hetke pärast tuli üks keelt valdav neiu ja teatas, et meie poolt tellitud šnitsel on kahjuks otsas. Egas muud, kui tellime midagi muud - seekord siis mingi pardiprae. Ooteaeg oli päris pikk, kuid väike eelroog aitas nälga ja ooteaega vähendada. Kohale jõudnud praad oli hiigla suur, mis tähendas, et oma osa pardist pakkisin kaasa, et hommikul koerte toidule lisada. Tagasiteel koju juhatas Wase meid väga imelikku teed pidi, läbi metsarada ja suurte aukude, kus kohati olin kindel, et oleme täiesti rappa sõitnud. Imestama aga pani, et igal metsateel oli tänava nimi. Kuid nagu öeldakse: "et kõik teed viivad Rooma", siis ka seekord jõudsime kenasti hotelli tagasi. Koju jõudes käisin veel koertega jalutamas ja kuna me ei saanud hakkama wifi ega televiisori käsitsemisega, siis heitsime varakult magama, mis oligi pikka teekonda arvestades ainuõige tegu. Äratus järgmisel hommikul oli planeeritud 6.00.

21. juuni_teisipäev - Jüri sünnipäev

Nagu juba öeldud äratus 6.00. Koerad olid ärevil juba tükk aega varem. 6.30 läksime hommikust sööma. Kõik oli OK, kuid soovida jättis kohvi kvaliteet, mis tegelikult oli lahustuv kohvi, mis tegelikult mulle meelejärgi ei ole. Hotellis oleks oodanud ikka mõnusat masinakohvi. Ja nagu alati sai hommikulauast head ja paremat ka koertele kaas võetud, sest selle asja on kõik minu koerad kiiresti selgeks saanud, et kui kuskil hotellis ööbime ja hommikul korraks lahkume, siis on oodata midagi head.

Seejärel läksin koertega jalutama ja tagasi tulles oli meil varuks väike üllatus Jürile, õigemini minul. Tuppa jõudes laulsime koertega Jürile sünnipäeva laulu. Koerad ei saanud muhvigi aru, hüplesid ja kargasid minu peale. Kuid pärast laulu andsid kenasti Jürile käppa. Olukord oli väga naljakas, kuid samas väga armas💖

Ja oligi aeg asuda uuesti teele. Ja nüüd saime ikka väga ebameeldiva üllatuse, võiks öelda, et lausa külma dušši kaela😶 Enne teele asumist tahtsin navisse sisendada järgmise sihtpunkti ja mis selgus - meie navi ei näita enam teisi Euroopa riike. Hakkasin asja uurima ja selgus, et terve Euroopa on meie navist kadunud, pakkus ainult Türgit, Montenegrot, Iisraeli jne. No on see mingi nali või? Helistasin ELKE Tallinna esindusse, kus selgus, et maikuus navi kaartide uuendamisel oli Euroopa kaardid maha võetud ja pandud hoopis Ida-Euroopa ja Aasia!!!!!! No mida ma nendega teen???? Õnneks ei kaotanud ma pead, haarasin telefoni ja kallis WASE aitas hädast välja. Aga, mis oleks juhtunud, kui mul ei oleks olnud seda Waze äppi ja ei oleks olnud autos võimalust telefoni laadida - seda ei tahtnud isegi ette kujutada.

No lõpuks saime aadressi sisestatud ja asusime teele. 11.32 ületasime Poola/Saksa piiri ja 17.10 sisenesime Taani, sõita jäi veel 152km.

Proovisin ka ise vahepeal autoroolis olla ja oi milline super tunne oli Saksamaa kiirteedel, kus sai kiirust arendada lausa 150-160km/h. Tundsin ennast roolis lausa meistrina.

Kohale jõudsime umbes poole seitsme aegu õhtul. Tegelikkus vastas piltidel olnule ja tegelikult oli veel võluvam, mõnus vaikne maakohake väga toreda pererahvaga. Ja mis kõige toredam - koertega jalutamiseks olid olemas suurepärased tingimused (mida kahjuks hiljem väikesed pisiasjad veidi varjutasid).

Seadsime endid sisse, koerad jalutama ja seejärel mõnus õhtupoolik mõnusa söögi ja joogiga ning tähistasime ka Jüri sünnipäeva.