Täna algasid meie võistlused kell 11.00. Ka täna oli kohtunikuks Anne Savioja. Ülli ja Ege aga läksid juba kella üheksaks. Ege ise jooksis täna hoopis Vantaal, kudi tema võistlused algasid alles peale kella ühte. Seega oli tal aega veidi ka meie tegemisi vaadata. Jõudsime Rikaga kohale, kui Ülli valmistus teisel rajal jooksma. Seega saime ka temale kaasa elada. Stardilistist saime teada, et ka Eve Lepik ja Sirje Tammsalu on makside rajal. Seega kaasa elajaid kui palju.
Tänased võistlused toimusid väliplatsil. Ilma aga oli päris mõnus jooksmiseks ja pidas sedasi kuni lõpuni välja. Purinal oli seekord üllatavalt vähe võistlejaid, maksiklassis vaid 22 osalejat. See pani küll imestama. Kuid Soomes on viimasel ajal agility võistlusi ikka väga palju ja ühel nädalavahetusel on inimestel võimalus valida, kuhu nad tahavad minna.
Meil tuli esimesena joosta agility rada. Kahjuks on videole jäänu vaid pool rada. Kõik sujus väga ilusti, ka kontaktid olid täna palju, palju paremad. Kuna ma tean, et puhta raja puhul hävime nagunii kiirusega teistele, siis ma ei olnud ette valmistunud autasustamise tseremooniale. Kui hakati autasustama maksi koeri, siis kutsuti kõigepealt välja kolmanda koha võitjad. Ja siis vaatan ja imestan, et kas tõesti see koer jooksis meist kiiremini. Kui nii, siis tähendab, et kontaktid pärsivad meie kiirust ikka väga palju. Ja siis kutsutakse autasutamisele paar, kes saavutas teise koha. Ja järsku kuulen, et need oleme meie Rikaga – ei ole võimalik. Kuna kõik tuli mulle nii ootamatult, sisi läksin autasu pedjestalile ilma koerata. Kohtunik tuleb ja surub mul kätt ning ulatab kingikoti. Seejärel aga teatab korraldaja, et teisele kohale tulnud võistluspaar saab ka SERDI, mis tähendas, et olime selle rajaga saavutanud Soome AG tšempioni tiitli. Ma olin nii üllatunud, et hetkeks jäi mul vist isegi suu lahti. Kas see on tõesti võimalik? Oli, sest esimese koha saavutanud koer oli juba Soome tšempion ja tänu sellele siirud SERT edasi teisele kohale tulnud paarile. Eks me salajases südamesopis sellist tulemust Soome minnes ka ihaldasime, kuid tegelikkuses pidasin seda ebareaalseks. Aga näed – soovid ikka tõesti täituvad ja seega on Rika lisaks paljudele teistele tiitlitele tänasest ka SOOME AGILITY TŠEMPION!
Suures õnne eufoorias hakkasime valmistuma järgmiseks jooksuks, mis samuti oli agility rada. Ka see oli väga mõnus ja joostav rada, kahjuks üks pulk kukkus. Saatsin tõkkest 6 alates koera kaugelt ise joostes teiesl pool tunnelit. Kuna pärast kiike tuli kaks 6m tunnelit järjest, siis ma ei näinud enda jaoks teist lahendust. Eks see tõkkele 7 saatmine oli vast veidi lohakas ja sealt siis ka see pulk. Edasi sujus aga kõik taas imeilusti ning lõpuks olime pikal lõpusirgel, kus tuli taas koeral iseseisvalt lõppu joosta, tuttav „jookse, jookse” kaasa aitamas.
Ja jäänud oligi veel hüpperada. Algus hüpperajal oli päris nutikas ja ega sellist lahendust, mida mina tegin, peale minu ja Eve keegi ei proovinud. Kuid sedasi sai koerale ikka väga head liinid ja ei olnud erilist riski koera saamisega tõkkele 5, kus oli üsna palju vigu või siis väga halbu saatmisi tõkkele. Sellet rajalt siis 0kp. Ja 7. koht.
Tänane saak oli juba palju parem, kaks puhast rada ja üks viiekas ning lisaks veel ka Soome AG CH, no mida veel osata tahta! Koju jõudes lõime fännklubiga pokaale kokku ja ütlesime Rikale ilusaid tooste.
No comments:
Post a Comment