17. juuni_laupäev_meie päev
Suvi on nii kiire, et kuidagi ei suuda olla blogi täitmisega ree peal olla, alles täna, pea poolteist kuud hiljem, saan taas mahti asja juurde asuda.
Olen järjega jõudnud siis päevani, mil on meie etteaste Itiga. Hommikul ärgates oli enesetunne väga hea ja lootsin väga, et see tõotab ainult head, kuid nüüd, kui oma meenutusi jagan, saan öelda, et kahjuks sisetunne pettis. Aga kõigest lähemalt.
Olime täna 9-s võistluspaar, seega üsna hommikul. Kuna võistlused toimusid kahel platsil korraga, siis jõudis meie kord kätte päris kiiresti ja peagi olime esimese ringi esimese võtte - suunatud toomine - stardis.
1. Suunatud toomine - 9,5 / 9,5p.
Platsile tulles on neiu veidi hajevil, kuid starti jõudes on Iti koheselt väga heas kontaktis ja teadsin, et sellises meeleolus suudab ta teha ka suurepärase soorituse, mida ta ka tegi! Ilus algus!
2. Juurdekutsumine - 10 / 9,5p.
Taas ilus kontakt võtte alguses ja sellele järgnes ka imeilus sooritus.
Enesetunne oli ikka väga hea ja tegelikult järgmist võtet ma ei pabistanud, sest Iti oskab seda imeilusti. Olin eelnevalt kõigi võtete juures korralikult läbi mõelnud oma käskluste tugevuse ja kus, mismoodi ma pean rohkem tähelepanu pöörame, et koer minust paremini aru saaks. Selliste tunnetega jätkasime võistlust.
3. Ruutu saatmine - 0 / 5p.
Iti taas ilusti kontaktis. Edasi saatmine - no õnnestus superilusti. Ruutu satamine - väike vinks vonks tuli küll sisse, kuid leidis õigel hetkel siiski ruudu ja sisenes kenasti ruutu. Ja siis? Iti tõusis istuma!!!! See tähendab, et see võte on meil 0. Ma ei oska ette kujutada (kahjuks koerad ei räägi), mis selle väikese neiu peas toimus, miks ta seda tegi??? Puhus tugev tuul, võib olla ta kuulis minu käsklust halvasti ja ei olnud kindel, kas peab ikka minema lamama või kuulis ta kuskilt mujalt mingit heli, mis andis talle märku istuma tõusmiseks. Ja siinkohal pean ütlema, et see käsklus - lama käsklus ruudus - oli ka ainukene, mida ma läbi ei mõelnud, s.t., kui tugevalt ja konkreetselt ma pean seda käsklust rõhutama. Ja uskumatu, see käsklus maksiski meile kätte. Meie šansid head tulemust saada olid maha mängitud. Kuid ma tahan väga, väga teada, MIKS SEE PIDI JUHTUMA JUST SELLELE VÕISTLUSEL? Kahjuks vastust sellele ma ei saa vist kunagi või mine tea? Vanasõna ju ütleb ka: "pole halba ilma heata", kas tõesti oli see hoopis millegi jaoks hea??????
Minu üllatuseks andis üks kohtunik reeglite järgi 0p. ja teine üllatus, üllatus - 5p.! Tore on kuulata ka videolt Sveta reaktsiooni. Kuid tagant järele ma väga ei imestagi sellise hindamise üle, sest nagu ma ka varasemas postitustes mainisin, siis reedel ja laupäeval oli hindamises väga palju läbi sõrmede laskmist. Ja kuna ma seda kirjatükki kirjutades tean lõpptulemust, siis saan kohe öelda, et võin ainult tänada Lucie Gabrielovat selle 5 punkti eest.
Sveta oli videot tehes ka vist segaduses ning on võtnud kõrvalkõnni kohe otsa, seega järgmises videos on kaks võtet korraga.
4. Kõrvalkõnd - 7,5 / 6,5p.
No siin lagunes meie koostöö täielikult. Iti kindlasti tundis minu sisemist pettumust ja ta on täiesti hajevil. Ja loomulikult alandas punkte ka veel see, et kohapeal sammude tegemisel neiu otsustas vaikselt häält teha ja kahjuks olid kohtunikud lähedal ning kuulsid seda. Seega, kas nüüd niimoodi jätkubki, kas ma tõesti ei suuda ennast kokku võtta? Koera pärast ma pean seda suutma ja võistluse lõpuni tegema.
Sellega said meie esimese ringi sooritused tehtud ja liikusime järgmisse ringi. Mul tuli ennast kokku võtta, kui tahtsin veel midagi päästa.
5. UWE - 9 / 8,5p.
Üritasin, mis ma üritasin, kuid enam ilusat stardikontakti me selles võttes ei saanud. Iti ei tohi vaadata, mis platsil toimub, kuid siiski ta tegi seda, katkestas kontakti, aga õnneks ei mingit ennetamist ja ootas ilusti käsku. Kiirus sooritusel väga hea, veidi võib norida mineku ja tuleku kaarega ümber koonuse ja ju seda ka kohtunikud võtsid arvesse, sest päris soovitud punkte me selle soorituse eest ei saanud.
6. Z skeem - 8 / 8p.
Asendid väga ilusad, kiired ja otse. Kuid kahjuks kõrvalkõnd jättis taas soovida. Peale esimest pööret isegi mingi nuhkimine. Ka istu asend oli tegelikult veidi kummaline - hetkeliselt nagu seisatas ja siis kiire istumine. Kuid 8 punkti mõlemalt kohtunikuilt oli päris hea saak.
7. Kaugjuhtimine - 9 / 9p.
No lõpuks on minu väike sõber taas ree peal ja imeilus kaugjuhtimise sooritus. Väike nihkumine seismisest istuma, kuid see ei morjenda. Ära tegime ilusa soorituse!
Ja jäänud ongi veel viimane harjutus - eseme äratundmine. No teeme ka selle ära ja eks siis näe, mis tuleb.
8. Eseme äratundmine - 9,5 / 9p.
Wau, kui ilusa punkti suutis Iti võistlustele panna. See sooritus oli tõeline meistriteos!
Ja sellega kõik lõppeski. Ringist väljudes püüdsid teised mu meeleolu üleval hoida ja kiitsid meid, kuid mille eest - olime ju ebaõnnestunud! Aga suur tänu kõigile toetuse eest. Jah eks me oleme emotsionaalsed, kuid tore oli tunda, et keegi ei teinud meie ebaõnnestumisest numbrit. Ja nüüd oli teadmatus, sest keegi ei teadnud, kuidas arvestatakse keskmine hinne kui üks on 0 ja teine 5p. Olin kindel, et saime II järgu ja see teadmine tegi tõeliselt haiget. Läksime Itiga telki, et veidi haletseda ennast - olen juba kord selline. Järsku tuleb telefoni sõnub kasvatajalt, kes õnnitleb meid I järgu puhul - kas tõesti on võimalik, et me suutsime veel I järgu kätte saada??? Mitteametlikel andmetel olime saanud kokku 261,5p., mis tõepoolest on väärt I järku. Ja nagu hiljem selgus oli meie päästjaks Lucie, kes andis meile ruudus 5 päästvat punkti, mis garanteeris meile I järgu. Ma ei põe sellepärast, et see järk tuli veidi ebaausalt, sest väga paljud said kahel päeval oma tulemused ebaausalt - seega kõik olime võrdsetes tingimustes.
Nüüd, kus tean, et ikkagi suutsime I järgu välja võidelda, siis ei olnudki enam mingit musta masendust. No tuli see viga ja mis siis - ju see pidi tulema. Ise aga tean, et me oleme suutelised paremaks ja seega peame seda edaspidi vaid tõestama.
Nüüd jäi veel oodata Viktoria etteastet, sest jooksuka tõttu said nad alles päeva lõpus oma sooritused teha. Kahjuks ka Viktoriale ja Bronale sai saatuslikuks ruudu võte. Korraks ma isegi ehmatasin, et Viktoria võib saada disklahvi, sest korrigeerimistega ringis ületas Brona platsi ümbritseva lindi, s.t., et väljus platsilt. Täpselt sama oli juhtunud eelmisel päeval ühe Jaapani koeraga, kes sai automaatselt disklahvi ja neil paluti platsilt lahkuda. Kuid siis näen, et kohtunikud arutavad omavahel ning meeskohtunik lööb käega ja võistlus jätkub - Viktoria ja Brona alustasid kõrvalkõnniga. No oli ikka vedamine! Viktoria ja Brona ülejäänud sooritused olid väga ilusad ja nad saavutasid kokku 245,5p. ning II järgu.
Autasutamise tseremooniat oodates tegime mõned pildid tänase päeva tegijatest.
Tänasepäeva esikolmik oli aga järgmine:
1. Itaalia - Anna Elisa Scelsa ja bordercollie Gingerbell Y Ahora Que
2. Soome - Emmi Lavikka ja bordercollie Tending Piraya
3. Soome - Maarit Hellmann ja bordercollie Stjerne
Soomlased on nagu ikka - alati tasemel.
Autasustamise tseremoonia venis päris pikale ja nüüd läks meil kiireks, sest seitsmest algas juba Gala Dinner ja see toimus samas kohas. Vaja oleks aga viia koerad koju ja ka ise ennast veidi kasida. Jõudsime kõik kenasti tehtud, koerad jalutatud, söödetud ja ise kauniks tehtud. Õhtu oli väga mõnus, soe ja päikeseline. Kohale jõudsime üsna õigel ajal. Peokoha poole minnes kohtasime pidulikke jaapanlasi, kellest kohe kuidagi ei saanud mööda minna ilma, et seda ilu ei jäädvustaks.
Kõigepealt oli ettenähtud püstijala jututuba väljas, kus pakuti šampust, veini ja igasugu näkse. Sinna jõudmiseks läbisime saali, kus pidi toimuma õhtusöök. Nägime, et lauad olid kenasti valmis sätitud ja igal laual lipuke riigi nimega. Hakkasime otsima, et kus siis meie laud on ja selgus, et polegi ette nähtud - lippu pole. Ege läks ja ajas asja kohe korda ning ühele lauale ilmus ka meie väikese Eesti lipuke. Asi lahenes kiiresti ning võisime rahulikult edasi minna. Väljas aga jookidega küll ei koonerdatud. Vaevalt said pokaali tühjaks, kui juba oli kelner kõrval ja valmis klaasi koheselt täitma. Meil Margitiga oli mõnus ja vaba õhtu, saime kõike nautida täiel rinnal, sest olime ju jalamehed, Ege aga pidi hoolitsema selle eest, et me kenasti hiljem ka koju jõuaksime.
Pikalt sai muljetatud möödunud päevadest Pirkko Bellaouiga ning Pete Huotariga. Enne ametlikku õhtusööki toimus ka järgmisel päeval toimuva finaali järjekorra loosimine.
Kui kõik osalejad said oma numbrid kätte, siis oli ka aeg lauda istuda. Enne lauda istumist pidi aga võtma järjekorda, kust jagati toitusid. Toidud olid vägevad ja portsud said mehised ja loomulikult oli kõik väga, väga maitsev.
Õhtu kulgedes ootasime ikka ka magustoitu, kuid seda ei olnudki ja ausalt öeldes, ega magustoit poleks enam kuskile mahtunud ka. Selle asemel oli veini ojadena. Ja kuna kõik pinged olid maas, siis nautisime kõike nii kuis suutsime ja jaksasime. Õhtu kulgeski peamiselt süües ja jutustades ning pärast paaritunnist söömist hakkasid inimesed vaikselt lahkuma. Ühel hetkel märkasime, et ka soomlased meie vastast on lahkunud, kuid millegipärast Mika Jalonen oli sinna üksi jäetud. Kutsusime Mika oma lauda ja oi kui põnevaks meie vestlus nüüd kujunes. Mikal oli väga huvitav filosoofia koera koolitamisest ja ta jagas oma kogemusi meiega meeleldi. Vaikselt hakati ümberringi laudu koristama ja millegipärast toodi kõik poolikud veinipudelid meie lauda - no mida nad arvasid meie võimetest? Ja ega me kadedad ka polnud. Tuju oli hea ja siis selgus, et kõrvalruumis käib äge disko. Läksime Margiti ja Mikaga veel tantsu lööma. Kell oli juba üsna südaöö lähedal, kui ükskord sammud kodupoole sättisime. Oli üks mõnus lõõgastav õhtu.
No comments:
Post a Comment