Monday, July 30, 2018

SK MM 2018 Ermelos ning reisimuljeid_ 6. päev

Laupäev, 23. juuni_reisi kuues päev_meie jaoks puhkepäev

Täna ei olnud kuhugi kiiret, mis aga ei tähendanud, et me ei lähe vaatama ja kaasaelama tänastele võistlejatele. Lihtsalt ärkama ei pidanud kella peale, rahulik ja mõnus hommikusöök, millele järgnes mõnus metsavõlude nautimine. Täna otsustasime mõlemad koerad koju jätta, mis tegelikult oli koerte jaoks üsna tavapärane rutiin. Jäävad nad ju ka kodus sageli pärast hommikust jalutuskäiku ja hommikusööki üksinda koju. Jätkasin endiselt koertele tavarutiini loomist, et ei tekiks mingeid ärevaid hetki. 

Ka täna oli stardilistis palju tuntud ja kuulsaid nimesid, kelle etteasteid tahtsin näha. Loomulikult ilmub igal aastal keegi uustulnuk, kes tuleb ja teeb, seega põnevust kui palju. Täna oli ka Viktoria päev. Mulle väga meeldib ja sobib, kui oma võistluspäev on esimesel päeval, sest siis saab teisel päeval täies rahus jälgida teiste sooritusi ning proovida anda ka omapoolseid hindeid, et kontrollida oma kohtuniku oskusi. Enamjaolt olid hinded sarnased, kuid oli ka erinevusi, mis aga kindlasti tulid sellest, et lähedalt näed asju, kida kaugelt ei pruugi näha (nagu hantli närimine, mõni viltune põhiasend, mõni ennetav liigutus jne.).

Lõunapausi ajal käisime kodus söömas, koertega jalutamas ja jõudsime ka veidi puhata. Koertel tundus kodus väga mõnus olema, igatahes palju parem, kui võistluspaigas olla terve päev puuris.

Taas tagasi võistluspaigale. sedasi pingevabalt võistlusi jälgides nägin väga palju supersooritusi ja loomulikult ka ebaõnnestumisi ja pisaraid. Väga kahju oli nendest võistlejatest, kellel näiteks ebaõnnestus viimane võte, milleks oli eseme äratundmine. Sa oled panustanud maksimaalselt ja siis???? Sellisele asjale ei oska seletust anda. Kuid sport kord juba on selline: keegi kaotab keegi võidab!

Pinge, kas meie tulemusest piisab finaali pääsemiseks, püsis kuni viimase koerani. Ja siis see selgus - me oleme finaalis! Super - seda tunnet ei ole võimalik kirjeldada, seda peab igaüks ise kogema. Kahe päeva kokkuvõttes jäime 13. kohale, s.t. et oleme finaalis ja seda isegi mitte nipilt napilt. No nüüd hakkasid peas igasugu mõtted keerlema ja oleks tahtnud ühte või teist asja kontrollida, kuid koera ei olnud kaasas. Ja hea oli, et ei olnud, muidu oleksin tõesti lolli peaga hakanud koera piinama. Loomulikult mõlkusid mul kõige rohkem mõtetes esemed, mis ebaõnnestus meil kõige rohkem. Kuid olen väga tänulik oma poolehoidjatele ja kõigile, kes meisse uskusid. Miriam Sondergaard  oli meie üks tulisemaid innustajaid, kes ütles mulle juba eile: "Te olete kindlasti finaalis. Ja ei  mingit eseme toomise treenimist, sa saad seda teha uuesti finaalis!" Nii hea oli tunda kindlameelsust, mis hetkel lõi  minus endas kõikuma.

Täna õhtul toimus ja Gala õhtu. Võistluspaigalt lahkusime veidi enne viit ja Gala õhtu pidi algama 19.30. Vaja oli veel jõuda poodi, koertega jalutama ja ennast korda seada. Kahjuks kohalik pood oli laupäeval avatud vaid viieni, kuhu me seega sisse ei pääsenud.  Kiire ümberarvestus ja tuiskasime Puttenisse, sest tahtsime midagi Hollandist kaasa osta, kuid pühapäeva peale ei julgenud seda jätta, sest siis ei pruukinud poed üldse avatud olla. Loomulikult oli plaan veidi veini ja õlut kaasa osta, sest nende hinnad võrreldes eesti omadega olid ikka tunduvalt odavamad. Kuna vahemaad ei olnud pikad, siis jõudsime teha kõik vajalikud toimingud ja jõudsime õigeks ajaks hotelli, kus toimus Gala õhtu.

Olime Jüriga esimesed meie omadest, valisime laua ja peagi tulid ka Ege ja Leelet, Viktoria ja Ženka kahjuks ei tulnud. 


Kuna meie lauas oli ruumi, siis tulid meie lauda ka neli itaallast, nende hulgas ka eelmise aasta maailmameister Valentina Balli. Gala õhtu algas finaali kohtade loosimisega. Kõik hoidsid pöidlaid, et mitte number ühte saada. Minul õnnestus välja võtta number 10. No mida paremat oleks osanud tahta! Võistlusnumbrid olid toredasti kirjutatud ühele väikesele suveniirile, mis jääb eluks ajaks meenutama Hollandit - pisike puukingake.



Sõime kõhud täis, kes sai lubas endale ka mõned pokaalid veini ja sedasi see õhtu läbi saigi. Lahkusime umbes poole kümne aegu, et järgmiseks päevaks korralikult välja puhata. Kellel enam mingeid pingeid polnud need said jätkata õhtu nautimist.

No comments:

Post a Comment